Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing Dokumendiregister Teabenõue Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

  

NUTIMERI
(testversioon)

Maa- ja merekaardi rakendus




 
 

Baltice.org

 


            Veeteede Amet omab
sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi
  



Euroopa merepäev tõi lapsed Hundipea sadamasse

20.05.2016

Tänase Euroopa merepäeva puhul külastas Veeteede Ameti Hundipea sadamat 140 õpilast Keila Koolist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Tallinna 21. Koolist ja Tallinna Rahumäe Põhikoolist. Lapsed tutvusid sadamaga ning käisid jäämurdja "Tarmo" ning multifunktsionaalse laeva EVA-316 peal. Lapsed tundsid huvi, kuidas meremeheks saada, kui pikk on kõige pikem laev maailmas, miks meri vahel tormine on ja kas "Tarmo" ikka tormi välja kannatab.

Käimasolev merekultuuriaasta annab meile kõigile võimaluse oma sõnumitega populariseerida merendust ja meremehe ametit laste hulgas juba maast madalast.

Veeteede Ameti meeskond jagas lastele omalt poolt selgitusi, miks merd tuleb armastada aga ka austada ning karta. Tuletati kõigile meelde, et mere ääres viibimine peab lastele turvaline olema ja meresõit peab alati ohutult kulgema. Selleks ei tohiks lapsed kunagi ilma täiskasvanute järelevalveta veekogu ääres olla ega ammugi mitte paadiga veekogule minna. Lisaks ütlesid meie muidu ikka rõõmsameelsed ja sõbralikud inimesed lastele päris karmilt, et see meelde jääks, et paadiga sõites tuleb kasutada päästevesti. Sadamahoones harjutasidki lapsed, kuidas päästevesti õigesti selga panna.

Veeteede Ameti meeskonnast olid lastele sadama, laevade ja ohutuse tutvustamisega ametis Tiit Palgi, Peeter Kask, Malle Hunt, Krista Rohtma, Tiit Jõgi, Martin Kaarjärv, Kaarel-Peter Sillat, Peeter Sepp, Lembit Hadje ja Katriin Pellä.

Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidentide poolt 20. mail 2008. aastal allkirjastatud kolmepoolses deklaratsioonis kiideti heaks Euroopa merepäeva iga-aastane pidulik tähistamine, millega soovitakse pöörata erilist tähelepanu merede ja ookeanide olulisusele meie igapäeva elus. Sel päeval toimuvad kõikjal EL liikmesriikides mitmesugused merendusüritused: korraldatakse külastusi sadamatesse ja laevadele, toimuvad seminarid ja konverentsid ning tutvustatakse uusi projekte merenduses.

Foto (Gabriela Kotsulim/VA): lastele jagab õpetussõnu navigatsioonimärgistuse talituse peaspetsialist Tiit Palgi.

 

 

Regionaalsed struktuurimuudatused Veeteede Ametis on seotud reaalsete vajadustega

20.05.2016

Veeteede Ametis on tehtud viimastel aastatel investeeringuid, mis on võimaldanud oluliselt moderniseerida navigatsioonimärkide tööd. See tähendab, et märkide haldamine on suures osas automatiseeritud ning seetõttu on oluliselt vähenenud vajadus nende hoolduseks. Aastatega on navigatsioonimärkidel Eesti vetes uuendatud 99 % tuleseadmetest, sealhulgas võetud kasutusele leedlaternad, mis on väga töökindlad. Ka on ujuvmärgistus Eesti vetes muutunud osaliselt aastaringseks, see tähendab, et neid ei pea enam talve tulekuga veest välja tõstma, mis omakorda võimaldab nende hooldamist hajutada ja paremini planeerida.

„Lähtuvalt reaalsetest vajadusest oleme otsustanud teha struktuurimuudatused, mille käigus jääb alles Lääne-Eesti piirkonna navigatsioonimärkide teenindamiseks üks üksus keskusega Haapsalus,“ ütles Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas. „Struktuurimuudatused tähendavad ka koondamisi, mis on inimlikult alati keeruline otsus, kuid meie tegevuse otstarbekuse ja efektiivsuse seisukohalt vältimatu,“ sõnas peadirektor. Arikase kinnitusel ei tähenda see, et muudatustega meie esindus Saaremaal ja Pärnus ära kaoks. Tema sõnul jääb kolme töötaja asemel Kuresaares harukontoris ja kahe töötaja asemel Pärnu harukontoris mõlemasse koha peale tööle üks navigatsioonimärkidega tegelev spetsialist.

Seega koondab amet alates 1. juunist kaks Saaremaal ja ühe Pärnus navigatsioonimärkidega tegelevatest töötajatest. Lisaks koondab Veeteede Amet 1. juulist kolm töötajat navigatsioonimärke paigaldava laeva EVA-317 meeskonnast ning võtab laeva ekspluatatsioonist välja. Märkide paigaldamisega jäävad edasi tegelema kolm Veeteede Ameti laeva, milleks on EVA-316, EVA-318 ja „Sektori“.

Kui veel 2001. aastal oli Veeteede Ameti navigatsioonimärgistuse hooldamise valdkonnas 126 kaldatöötajaid, siis nüüd on neist alles 28. Viimase poole aasta jooksul on pidevalt vähenenud Veeteede Ameti koosseis. Avaliku teenistuse seaduse alusel teenistuses olevate ametnike arv on ametis poole aastaga vähenenud 10 % võrra. Vähenemine on toimunud töötajate arvel peakontoris ja ameti laevadel. Selle aasta veebruaris koondas Veeteede Amet kaheksa töötajat peakontorist ja meresõiduohutuse teenistusest. Viimase poole aasta jooksul on Veeteede Ametis koondatud 14 töötajat. Lisaks on töötajate arv vähenenud seoses pensionile või mujale tööle suundumisega.

Ameti tegevus struktuurimuudatuste sisseviimisel ja koondamisel lähtub vajadusest olla riigiasutusena efektiivne. Samuti on see kooskõlas valitsuse eesmärgiga vähendada lähiaastatel riigisektori töötajate arvu tervikuna. Praegu töötab Veeteede Ametis kokku 281 inimest.

Uus Kakra sääre laevatee projekteeritud ja märgistatud

12.05.2016

Sellel talvel projekteeriti uute mõõdistusandmete järgi uuesti Kakra sääre kõrvalt Kihnu sadama poole viiv Kakra sääre laevatee. Kuna erinevate aastate mõõdistused on näidanud, et Kakra sääre ots muudab lainete mõjul oma asukohta, projekteeriti laevatee nüüd sellest eemale ning on senisest kitsam, kuid see-eest sügavam. Laevatee laius kitsaimas kohas on nüüd 40 m ja vähim sügavus laevateel on 3 m.

Kõige olulisemaks muudatuseks on siiski see, et laevatee suund ja sellega ka küljemärgistuse värvid on pööratud senisega võrreldes vastupidiseks. Põhjuseks on senise ühe pika Kihnu – Munalaiu laevatee jagamine kaheks eraldi teeks - üks, Kakra sääre laevatee, algab Kihnu väina laevateelt ja suundub Kihnu poole ning teine laevatee suundub Kihnu väina laevateelt Munalaiu poole. Selline lahendus lähtub loogikast, et laevatee suund on merelt lähema sadama poole. Muudatus ei tohiks veeliiklejates siiski segadust tekitada, kuna jätkuvalt tuleb sõita küljetoodripaaride vahelt läbi, olgu siis roheline paremal ja punane vasakul või vastupidi.

Suurema sügavuse tõttu on tähistamist vajav ala pikem, mistõttu on ka laevateed tähistavaid toodreid senisest rohkem. Lisaks täiendavatele küljemärkidele on nüüd ka Kakra sääre lõunapoolsema osa serv tähistatud kahe kardinaal- ehk ohumärgiga, mis on heaks vaheorientiirideks teel Kihnu sadama poole. Märgistus on juba uue projekti järgi paigaldatud ning info selle kohta kaardile kantud

Veeteede Amet ja PPA tihendavad koostööd

12.05.2016

Veeteede Amet ning Politsei- ja Piirivalveamet allkirjastasid täna koostööleppe, et parandada info liikumist ametkondade vahel ning tõsta turvalisust veeliikluses.

Koostöö keskendub merereostuse avastamisele ja likvideerimisele, laevaõnnetustele reageerimisele ning navigatsioonimärkide seirele. Lisaks hakatakse senisest tihedamat koostööd tegema süütegude ennetamisel ja avastamisel ning korraldatakse erinevaid ühisoperatsioone. Koostöö näeb ette ka tihedamat infovahetust, ametnike koolitusi ja tehniliste vahendite ning varustuse ühiskasutust.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul jälgivad PPA merevalvekeskus ja veesõidukid igapäevaselt veekogudel toimuvat, et olla valmis reageerima reostuse tekkele, piiri- ja muudele rikkumistele ning abistama päästepiirkonnas hätta sattunud inimesi. „Veeteede Amet on meile oluline partner meresõiduohutuse tagamisel, kellega koos saame parema ülevaate veekogudel toimuvatest sündmustest ning seal liikuvatest laevadest," ütles Vaher.

Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on hea koostöö Politsei- ja Piirivalveametiga mõlema osapoole jaoks väga oluline. „Meie järelevalvefunktsioonid ja ülesanded võivad olla seadustest tulenevalt küll erinevad, kuid lõpuks tegeleme me ühe asjaga – inimelude kaitsmise, puhtama merekeskkonna tagamise ja tingimuste loomisega ohutuks veeliikluseks,“ ütles Arikas. Tema kinnitusel saab ühise tegevuse tulemusena rohkem ennetada võimalikke ohtlikke juhtumeid, parandada õnnetustele reageerimist ning hoida ära ebaseaduslikku tegevust.

Foto (Ilona Eskelinen/PPA): koostöökokkuleppe allkirjastasid Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas ning PPA peadirektor Elmar Vaher täna politsei peahoones Pärnu maanteel.

 

Uus mõõdistusalus "Kaja" asus teenistusse

25.04.2016

Esmaspäeval pühitseti teenistusse ja anti ametlikult nimi Veeteede Ameti uuele mõõdistuslaevale "Kaja".

Tegemist on unikaalse katamaraan-tüüpi alusega, mis on projekteeritud ja ehitatud hüdrograafide töö vajadusi silmas pidades. Katamaraankere tagab tema suurema stabiilsuse ja kõigest poolemeetrine süvis võimaldab teha mõõdistustöid siseveekogudes ja ka väga madalas rannikumeres.

Laeva ristiemaks paluti armastatud Vikerraadio ajakirjanik Kaja Kärner, kes muuhulgas teeb hetkel saatesarja "Kajalood", kus loodib tuntud teadus-, haridus-, kultuuri jt isiksuste mõttesügavusi. “Laev hoia merd ja mehi, meri hoia mehi ja laeva, mehed hoidke laeva ja merd!" ütles Kaja Kärner laeva sisseõnnistamisel.

Uus mõõdistuslaev valmis Saaremaa laevaehitustehases "Alunaut".  Sellel on alumiiniumist korpus, mille pikkus on 7,3 meetrit, laius on 3 ja süvis 0,5 meetrit. Aluse transpordikaal koos treileriga on 3500 kg, maksimaalne kiirus on 30 sõlme. Alus võtab pardale kuni 6 inimest.

Laeval on tööks vajalik navigatsioonivarustus - GPS, kajalood, radar, raadiosaatja, kaardiplotter jms.

Mõõdistusvarustusest väärib märkimist lehvikkajalood RESON T-20P, Topcon NET-G3 GNSS, fiiberoptiline kaldeandur/gürokompass IXSEA OCTANS, helikiiruse mõõtja Valeport Mini SVP ning hüdrograafiatarkvarad RAN ja AEGIR.

Laev on projekteeritud ja ehitatud vastavalt EU/CE kategooria C nõuetele st. kasutamiseks rannikuvetes lainekõrgusega kuni 2 m ja maksimaalse tuuletugevusega kuni 6 palli. Esimese tööülesande täitmiseks alustab "Kaja" mõõdistustöid Võrtsjärvel.

Laev läks koos käibemaksuga maksma 336 tuhat eurot, millest 30% kompenseeritakse EU projektist FAMOS.

 

 

11.04.2016 Veeteede Ameti hüdrograafid alustasid välitööhooaega
04.04.2016 Veeteede Ameti laevad tõsteti talvekorterist taas vette
29.03.2016 Lõppes jää murdmine Pärnu lahel
23.03.2016 Ilm ja meresõit on lahutamatud
21.03.2016 Pärnu lahel jää murdmist veel loetud päevadeks
16.03.2016 Meremessil manitsevad Veeteede Ameti ametnikud kõiki veeliiklejaid ohutult käituma
16.03.2016 Otsime merenduse tippasjatundjat
14.03.2016 Randuma ja silduma... Head emakeelepäeva!
14.03.2016 Pärnu lahe liikuvad jääväljad on laevadele raskesti läbitavad

Arhiiv
Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee