Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing Dokumendiregister Teabenõue Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

  

NUTIMERI
(testversioon)

Maa- ja merekaardi rakendus




 
 

Baltice.org

 


            Veeteede Amet omab
sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi
  



Rahvusvahelisel merenduspäeval arutles parlament Eesti merenduse tuleviku üle

29.09.2016

Neljapäeval, 29. septembril arutas Riigikogu täiskogu olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja“. Ettekandega esinesid viitseadmiral Tarmo Kõuts ja TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger ütles oma ettekandes muuhulgas, et uuringute tulemused annavad võimaluse eeldada, et meremajanduse osakaal Eestis saaks olla suurem. "Üks ettepanekutest on luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tegevuskeskkond laevandussektorile eesmärgiga soodustada laevade Eesti lipu alla naasmist" ütles akadeemia direktor. Eesti lipu all tegelikult laevu on, umbes 270, neid on erineva suurusega, aga nendest ei ole ükski kaubalaev, toonitas Leiger.

"Laevandussektor on valdkond, mis tegutseb rahvusvahelisel turul ning valib tegutsemiseks kõige kasumlikumad piirkonnad, nii geograafilise paiknemise kui ka lipuriigi poolest. Samas on laevandus tugevas seoses maismaa merendussektori ettevõtlusega - üks töökoht merel loob 3 - 6 töökohta maismaal. Rahalises vääringus loob iga laevanduses teenitud miljon eurot lisaks veel 1,6 miljonit eurot mujal majandussektorites. See on rahvusvahelise Oxford Economics Shippingu uuringutulemus. Seetõttu on oluline jätkata riiklikul tasemel alustatud laevanduse konkurentsivõime tõstmise meetmete rakendamist," tõdes oma ettekandes Roomet Leiger.

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) tähistab 29. septembril ülemaailmset merenduspäeva. Tähtpäeva eesmärk on rõhutada meresõiduohutuse valdkonna tähtsust ja esile tuua maailmamerenduses hetkel kõige päevakorralisem teema. Käesoleval aastal on selleks "Meretransport - maailmale hädavajalik". Tänavu on aruteludes otsustatud keskenduda kriitilistele seostele laevanduse ja globaliseeruva maailma vahel, et tõsta teadlikkust IMO rolli olulisusest rahvusvahelise laevaliikluse regulaatorina.

Kõiki sõnavõtte, küsimusi ja vastuseid ning arvamusavaldusi merendusteema arutelust parlamendis saab lugeda Riigikogu stenogrammist.

Kolmapäeval on oodata tänavust esimest sügistormi

27.09.2016

Ilmad on sügise alguse kohta olnud üllatavalt head ja veeliiklust soosivad, kuid alates kolmapäevast tasub tõesti väga tõsiselt ja tähelepanelikult jälgida ilmateadet. Riigi Ilmateenistuse hoiatus kõneleb lähenevast esimesest sügistormist!

Foto: Priit Põiklik, Kuressaare sadam

Niisiis kolmapäeva, 28. septembriga saab avatud Põhja-Euroopas Atlandi niiskete ja tuuliste madalrõhkkondade sügishooaeg, teatab Riigi Ilmateenistus.

Norra merele pöörlema jäänud tsükloni servas tõuseb Läänemeremaades tuul ning madalrõhulohk kannab tihedaid vihmapilvi üle Eesti läänest itta. Õhtul on saartelt alates loota ilmaolude paranemist, kuid mitte kauaks. Uus tihe vihmasadu saabub merelt neljapäeva, 29. septembri pärastlõunal.

Kolmapäeval, 28. septembril pilvisus tiheneb. Vihmasadu levib läänest itta. Puhub lõuna- ja kagutuul 5-12 m/s, saartel ja rannikul 9-14, puhanguti kuni 20 m/s.

Õhtuks pöördub tuul Lääne-Eesti saartel edelasse ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 12..16°C.

Soovitame Riigi Ilmateenistuse kodulehelt jälgida mereilmateadet, infot tuule kiiruse ja suuna kohta ning hoiatusi

Ohutut veeliikllust kõigile!

 

Seni puudunud Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaart valmib uue aasta varakevadeks

21.09.2016

Võrtsjärvel liiklejatele on Veeteede Ametil hea uudis varuks, sest nüüd on meie hüdrograafid lõpetanud järvel mõõdistustööd ja kartograafid saavad omakorda Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaarti koostama hakata.

Foto: Priit Põiklik, "Kaja" Võrtsjärvel, Oiu sadamas tänavu juulikuus

Miks Võrtsjärv aga üldse seni täpselt tervikuna mõõdistamata oli, ei oska ka Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling täpselt öelda. „Ju siis polnud nõukogude ajal selleks kas tahtmist või vajadust,“ ütleb Väling. Mingi mõõdistus oli küll ka varasemast olemas, kuid see ei vastanud päris suurel määral tegelikkusele. „Sama seis on ju tegelikult igal pool, kuhu me pole veel kaasaegsete mõõdistusseadmetega jõudnud,“ kinnitab Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja.

Võrtsjärve mõõdistamise juures oli aga kõige keerulisem see, et varem oli riigil seal vaid väike kaater EVA-303, mille peal olev mõõdistuskajalood ei olnud väga võimekas. Üks takistus oli alalõpmata ka ilm, sest tugev lõuna- ja edelatuul ning lained segasid mõõdistustöid. Samuti on järve kaldaäärsed alad kohati väga kivised ja ohtlikud – seal on ikka päris mitu sõukruvi viga saanud. Nüüd, kui Veeteede Ametil oli kasutada uus katamaraan-tüüpi kaater „Kaja“, olid takistused märksa väiksemad. Kaod ilma tõttu vähenesid drastiliselt ja korraga mõõdistatav ala suurenes oluliselt, kuna „Kaja“ peal on uus lehviksonar, millega saab korraga katta 5-6 korda laiema ala kui varem.

Praegu tegelevad Veeteede Ameti hüdrograafid Võrtsjärvel kogutud sügavusandmete puhastamise ja töötlemisega. „Kui see ükskord 2016. aasta lõpuks tehtud saab, siis saavad kartograafid hüdrograafia infosüsteemi HIS vahendusel need andmed kaardi tegemiseks kasutusele võtta,“ ütleb Peeter Väling.

Ka praegu saavad HISi avalikus vaates kõik huvilised juba töödeldud mõõdistusandmeid näha. Selleks tuleb HISi rubriigis "kaardikihid" aktiveerida valik "sügavuspunktid", vajutada "kehtesta muudatused" ning mõõdistusandmed kuvataksegi teie arvutiekraanile.

Kaardi tegemine käib aga järk-järgult. Niipea kui mingi osa andmetest puhastatud saab, on need kohe kartograafidele ka kättesaadavad hüdrograafia infosüsteemi vahendusel. Uued navigatsiooniandmed ilmuvad niipea, kui põhjaosa kaart valmis saab, ka maa- ja merekaardile ning rakendusse NUTIMERI.

Millal Võrtsjärve põhjaosa navigatsioonikaart peaks valmis saama, seda kuupäeva ei saa veel täpselt lubada, aga Veeteede Ameti kartograafid pingutavad selle nimel, et seda otse meie käest juba 2017. aasta 17.-19. märtsini toimuval Meremessil osta saaks. Hetkel on olemas kehtiv navigatsioonikaart Võrtsjärve lõunaosast aastast 2014 nr 733 "Tarvastu poldrist Pikasillani" mõõtkavas 1:25 000.


Loe veel

14.09.2016 Rege rauta suvel, sama lugu on jäämurdjaga
12.09.2016 Muinsuskaitsepäeval külastati nelja arhitektuurimälestiseks tunnistatud tuletorni 1445 korral
06.09.2016 Tule, tuulutame laupäeval torne!
02.09.2016 Ettevaatust! Narva veehoidlalt pani kaks ujuvsaart plehku
01.09.2016 Ohutuks meresõiduks tuleb navigatsioonikaardid ažuuris hoida
26.08.2016 Veeteede Ameti mõõdistuslaev leidis Sõrve poolsaare lähistel nädal tagasi uppunud purjejahi
23.08.2016 Laskeharjutused Soome lahel, Naissaarest läänes

Arhiiv
Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee