Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid  »  1. veebruarist muutuvad laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord


 

LOE LÄHEMALT

 

 

Maa- ja merekaardi rakendus

 

Baltice.org

 



1. veebruarist muutuvad laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord

1. veebruaril 2018 jõustuvad Vabariigi Valitsuse määruse „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muudatused. Muudatused on tingitud veeldatud gaasi kasutamisest laevakütusena ning seotud vajadusega täpsustada laevapereliikmete väljaõppe tingimusi, et tõsta gaaskütusel töötavate laevade ohutustaset.

Lisaks muutub kiiremaks ja lihtsamaks meremeeste täiendusõppe tunnistuste kättesaamine, sest neid saab senisest mugavamalt väljastada – tunnistuse omanik ei pea dokumendi saamiseks ja allkirja andmiseks enam Veeteede Ametisse tulema, vaid võib dokumendi kätte saada ka posti teel.

Täpsemalt on muudatused seotud IMO STCW konventsiooni ja STCW koodeksi muudatustega, mis on tingitud veeldatud gaasi (LNG) kasutamisest laevakütusena ning seotud gaaskütusel või muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi (IGF koodeks) kohaldamisega. IGF koodeks kohaldub neile laevadele, millele on paigaldatud veeldatud gaasi (LNG) laevakütusena kasutamist võimaldavad seadmed pärast 1. jaanuari 2017. a.

Olulisemad muudatused:

1) Määruse §-i 21 lisatakse täiendkoolituse läbimise nõuded töötamiseks laeval, millele rakendub IGF koodeks. Sellega on seotud ka määruse täiendamine §-ga 731, mis reguleerib veeldatud gaasil töötavate jõuseadmetega laeva laevapere liikmete tunnistuste saamist vastavalt STCW koodeksi nõuetele.
2) Määruse §-s 45 arvestatakse edaspidi mereõppeasutuse õppuritel meresõidupraktika hulka kuni 2 kuud meresõidupraktikat sõjalaeval või õppelaeval kogumahutavusega 100 või enam.
3) Laevajuhile, kellel on 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom, võib teatud tingimustel väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi. Lisandunud on tingimus, mille kohaselt tuleb kapteni diplomi saamiseks läbida täiendav koolitus STCW konventsiooni reegli II/2 või II/3 kohaselt.
4) Määruse § 56 lõikes 3 on loetletud, millistel ametikohtadel võib töötada 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega teise mehaaniku diplomi omanik. Muuhulgas võib ta töötada vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on alla 3000 kW, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna mootorlaeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam.
Nõutava praktika pikkust vähendatakse 6 kuuni. Sellega võimaldatakse kõnealuse diplomi omanikul töötada kõrgemal ametikohal alla 3000 kW peamasinate koguvõimsusega laevadel lihtsustatud korras.
5) Muudetakse § 58 lõike 1 punkti 2 ning täpsustatakse, kui pikk on laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks nõutava praktika kogupikkus. See on 12 kuud ning sellest:
- 4 kuud moodustab töökojapraktika elektriseadmete hooldusel ja remondil laevaremondi- või muus kaldaettevõttes või mereõppeasutuse laboris.
- 8 kuud moodustab meresõidupraktika, millest 2 kuud on laevamotoristi praktika ning 6 kuud praktika elektriseadmete teenindamisel laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on 750 kW või enam.
6) Muudetakse meresõidupraktika nõudeid külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamiseks. Praegu on meresõidupraktika pikkus 9 kuud, see läbitakse külmutusseadmete teenindamisel laeval, mille külmutusseadmete külmatootlikkus on 70 000 kcal/t (81,5 kW) või enam. Muudatusega vähendatakse meresõidupraktika pikkust 8 kuuni, sellest:
- 6 kuud praktikat seadmete teenindamisel laeval (sama külmutusseadmete külmatootlikkusega)
- 2 kuud laevamotoristi praktikat.
7) Määruse lisadest 32–39 (laevapere liikme täiendusõppe läbimist tõendavad tunnistused) jäetakse välja tunnistuse omaniku allkirja nõue. Muudatus võimaldab täiendusõppe tunnistusi senisest kiiremini väljastada – tunnistuse omanik ei pea dokumendi saamiseks teist korda Veeteede Ametisse tulema, selle asemel võib ta dokumendi kätte saada posti teel.

Loe ka määruse muutmise seletuskirja.