Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid  »  Meresõiduohutuse teenistus  »  Laevaõnnetused  »  2003


 

LOE LÄHEMALT

 

 

Maa- ja merekaardi rakendus

Baltice.org

 



Laevaõnnetused  2003

02.01.2003 kell 20.55 sai kalalaev Johnny (Eesti, 46 BT, 19,38 m) ülesõidul Meeruse sadamast Paldiski sadamasse koordinaatides 59W29'20 N, 024W10'20 E vasaku parda veealuse osa vigastuse. Parrast läbistava vigastuse tulemusena sattus laev uppumisohtu. Ülesõit toimus rasketes jääoludes, mis eelnimetatud laevale oli keelatud. Laeva päästeoperatsioonis osalesid ro-ro-reisilaev Kapella ja piirivalvelaev Kati. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena, mille tõenäoliseks põhjuseks oli vasaku parda vööriosa plangutuse ja veealust osa katva plastiku purunemine laeva kokkupõrkel jäätükiga.

    07.01.2003 kell 17.08 jäi  tanker Saxen (Hollandi Antillid, 4059 BT, 99,57 m) rasketes jääoludes jäässe kinni Tallinna madala lähedal ja triivis koos liikuvate jäämassidega eelnimetatud madalikule. 08.01.2003 muutus tuule suund ja laev vabanes madalikult. Lõplikult vabanes tanker Saxen jäävangist vedurlaeva H. Kanter abiga ja jätkas teekonda sihtsadamasse Porvoosse. Veeteede Ametis juhtumi kohta juurdlust ei alustatud ega laevaõnnetusena arvele ei võetud. Juhtumist teavitati laeva lipuriigi Hollandi Antillide Mereadministratsiooni ja Soome Mereadministratsiooni.

    09.01.2003 kell 11.00 ml Nordbris (Rootsi, 2406 BT, 83,50 m) Liivi lahes koordinaatides 57W47'40 N, 022W16'80 E purunes hüdraulilise rooliseadme juhtimissüsteemi pump. Laev oli ülesõidul Rootsi sadamast Västeros Pärnu sadamasse. Pärast pumba riket jätkas laev ülesõitu Pärnu sadamasse avariirooli kasutades. Sadamas avastati laadimise käigus, et parema parda ballastitankidest ei ole võimalik merevett välja pumbata. Tuukriülevaatusel avastati, et parema parda ballastitankide nr 2 ja 3 põhjaplaadistuses oli kaks u 1000 millimeetri pikkust pragu. Laadimine peatati ja Lloyd`s Register esindaja suunas laeva lähimasse laevaremonditehasesse dokiremonti. Veeteede Ametis juhtumi kohta juurdlust ei teostatud  ega laevaõnnetusena arvele ei võetud. Juhtumist teavitati Rootsi Mereadministratsiooni.

    10.01.2003 kell 10.05 toimus rasketes jääoludes Paldiski sadamale läheneval ro-ro reisilaev Kapella (Eesti, 7564 BT, 110,13 m) avariiseiskumine ( blackout  ). Põhjuseks oli kingstonide ummistumine jääga, mille tõttu laeva jõuseade jäi jahutusveeta. Peatselt käivitus avariidiiselgeneraator ja umbes 20 minutiga taastati jahutussüsteemi töö, mis võimaldas masinad uuesti käivitada ja anda laevale käik. Kell 11.00  sildus laev Paldiski sadamas. Tuukriülevaatuse käigus tuvastati parema parda kingstoniresti puudumine. Veeteede Ametis juhtumi kohta juurdlust ei teostatud ega laevaõnnetusena arvele ei võetud.

    25.01.2003 kell 15.50 täitus  kalalaeva Helena (Eesti, 78 BT, 23,75 m) mehitamata seismisel Miiduranna sadamas kai nr 3 ääres laeva ahtriosa mereveega ja laev vajus põhja kreeniga paremasse pardasse. Veeteede Ametis juhtumi kohta juurdlust ei teostatud ega laevaõnnetusena arvele ei võetud.

    30.01.2003 kell 14.20 sõitis ml Gloria (Eesti, 657 BT, 53,62 m) Elbe jõe suudmes ankruplatsilt lahkumisel sisse samas rajoonis ankrus seisnud mootorlaevale Sestroretsk (Venemaa, 3415 BT, 127,5 m). Laevaõnnetuse tulemusena said mõlemad laevad kergeid vigastusi. Laevaõnnetuse tõenäoliseks põhjuseks oli ml Gloria vahiteenistuse tehtud navigatsiooniline viga. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena.

    31.01.2003 kell 00.26 ülesõidul Bayonne sadamast Bilbao sadamasse seiskus ml Mega (Eesti, 2178 BT, 93,8 m) peamasin koordinaatides 43W27'0 N, 002W15'90 W ja katsel jääda ankrusse kaotati parem ankur. Samal päeval pukseeriti ml Mega Bilbao sadamasse. Ml Mega peamasina seiskumise tõenäoliseks põhjuseks oli vees ujunud polüpropüleenotsa mähkumine ümber sõuvõlli ja sõukruvi. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena.

    06.02.2003 kell 06.00 sooritas ml Lembitu (Eesti, 7606 BT, 122,23 m) rasketes jääoludes möödasõitu ml Smaragdenist (Soome, 4452 BT, 103,5 m) ja põrkas sellega kokku koordinaatides 59W56'20 N, 024W19'80 E. Kokkupõrke tulemusena said mõlemad laevad kergeid vigastusi. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele ohtliku juhtumina, mille tõenäoliseks põhjuseks oli hilinenud jäljest väljumine laevadevahelise väikese vahemaa tõttu.

    18.02.2003 kell 08.40  Muuga lahes raskes jääs sõites kostus ml Lembitu (Eesti, 7606 BT, 122,23 m) ahtriosas tugev löök, millele järgnes vibratsioon. Hilisemal tuukriülevaatusel avastati, et sõukruvi labade otsad olid vigastada saanud. Kuna laev käikuvust ei kaotanud, juhtumit Veeteede Ametis lavaõnnetusena arvele ei võetud.

    01.03.2003 varahommikul avastas Virtsu-Kuivastu liinil sõitva parvlaeva Regula (Eesti, 3774 BT, 71,2 m) vahimehaanik õlitaseme languse vasaku parda muudetava sammuga sõukruvi (KaMeWa) õlitankis. Kuivastu sadamas läbiviidud tuukriülevaatusel tuvastati, et V/P sõukruvi ühe laba kinnituspoldid on lahti ja P/P sõukruvi ühel kinnituspoldil puudub stopper. Tuuker pingutas lahtised poldid ja fikseeris keevitusega, samuti keevitas üle poltide stopperid. Kell 15.00 väljus pl Regula järjekordsele reisile. Kell 19.25 reisil Kuivastu-Virtsu tekkis laevas tugev vibratsioon. Järjekordne tuukriülevaatus tuvastas V/P sõukruvi ühe laba puudumise. Reeder otsustas pukseerida laeva Tallinnasse dokki ja 05.03.2003 alustas Soome vedurlaev Zeus pukseerimist, kusjuures pl Regula töötas kaasa oma P/P sõukruviga. Järgmisel päeval 06.03.2003 kell 00.40 kaotas laev käigu. Tallinnas Balti Laevaremonditehases tuvastati, et puuduvad kõik 4 P/P sõukruvi laba. Kusjuures analoogselt V/P sõukruviga on labad kadunud koos nende kinnitus- ja pööramismehhanismi detailidega. Laevaõnnetus liigitati raskeks laevaõnnetuseks, mille tõenäoliseks põhjuseks oli rasketes jääoludes suure koormusega töötavate sõukruvide metalli väsimus, mis põhjustas sõukruvi detailide deformatsiooni ja purunemise, mille tõttu pöörlevad labad rebiti tsentrifugaaljõu mõjul välja oma pesadest koos nende kinnitus- ja pööramismehhanismi detailidega.

    04.03.2003 kell 04.00 avastati ülesõidul püügirajoonist Veere sadamasse koordinaatides 58W21'50 N, 021W26'0 E  kalalaeva Salinõmme (Eesti, 86 BT, 27,10 m) vöörpiigis ja esimeses lastiruumis merevee leke. Laeva ülevaatusel avastati vööriosa parema parda 1,8 m süvisemargi juures 350 mm pikkune pragu. Veeteede Ametis juhtumit laevaõnnetusena arvele ei võetud, juurdlust ei teostatud, kuna merereostust ei esinenud ega laevapereliikmete hulgas kannatanuid ei olnud.

    20.03.2003 kell 13.41 kaotas reisiparvlaev St.Ola (Eesti, 4833 BT, 85,95 m) Virtsu sadamas kai äärde sildumisel vasaku parda sõukruvi. Veeteede Ametis liigitati juhtum esialgselt kergeks laevaõnnetuseks. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 77  Laevaõnnetuste liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise kord paragrahvi 6 lõike 4, 5 sätetele volitati reederit käesoleva juhtumi juurdlust läbi viima.

    25.03.2003 kell 09.25 toimus Soome lahel koordinaatides 59W47'80 N, 024W29'90 E väga rasketes jääoludes kokkupõrge jäämurdja Tarmo (Eesti, 3916 BT, 84,50 m) ja ml Sabina (`veits, 5968 BT, 127,87 m) vahel. Mõlemad laeva said kokkupõrke tulemusena kergeid vigastusi. Eelnimetatud laevade kokkupõrke tõenäoliseks põhjuseks oli mõlema laeva vahiteenistuse halb korraldus. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena.

    30.03.2003 kell 12.30  rasketes jääoludes sildumisel Bekkeri sadamas kai nr 4 äärde toimus ml Karin (Antigua & Barbuda, 2820 BT, 89,7 m) kokkupuude kaiga, mille tagajärjel sai vigastada laevakere parema parda vööriosa plaadistus. Kuna juhtumiga ei kaasnenud merereostust ega saanud kannatada laevapereliikmed, Veeteede Ametis juhtumit laevaõnnetusena arvele ei võetud ega teostatud juurdlust. Juhtumist teavitati lipuriigi Antigua & Barbuda Mereadministratsiooni.

    05.04.2003 kell 22.30 ülesõidul Sankt-Peterburgi (Venemaa) sadamast Leixoesse (Portugal) sadamasse jäi ml Nina (Hollandi Antillid, 3954 BT, 100,9 m)  väga raskes jääs kinni ja triivis koos jääga Uusmadalale. Madalikule sattumise tulemusena sai tugevalt vigastada laevakere põhjaplaadistus. Pärast madalikult lahtipääsemist suundus laev Balti Laevaremonditehasesse dokiremonti. Kuna juhtumiga merereostust ega inimohvreid ei kaasnenud, Veeteede Amet juurdlust ei algatanud ja juhtumit laevaõnnetusena arvele ei võtnud. Juhtunust teavitati laeva lipuriigi Hollandi Antillide Mereadministratsiooni.

    11.04.2003 u kell 10.00 sattus ml Wani Logger (Norra, 2602 BT, 87,90 m) väljumisel Miiduranna sadamast  kai nr 1 lähedal madalikule. Laev pääses madalikult lahti vedurlaeva Prangli abiga. Kuna laeva ballasti- ja kütusetankide mõõtmistel merevee leket ei tuvastatud, andis Germanischer Lloydi esindaja loa ühekordseks ülesõiduks sihtsadamasse Sarpsborg. Kuna laev käikuvust ei kaotanud, juhtumiga merereostust ei kaasnenud ega laevapereliikmed kannatada ei saanud, Veeteede Ametis juhtumit laevaõnnetusena arvele ei võetud ning juurdlust ei teostatud.

    23.04.2003 u kell 21.30 avastati  huvilaeval Junga (Eesti, 81 BT, 25,2 m), mis seisis Suursadamas ellingutel remondis, põleng vöörikajutis. Põlengu kustutas Päästeameti tuletõrjekomando. Põlengu tulemusena said kahjustada kajuti sein ja lagi. Kuna laev ei olnud ekspluatatsioonis ega kaasnenud inimohvreid, Veeteede Ametis juhtumit laevaõnnetusena arvele ei võetud ning juurdlust ei alustatud.

16.07.2003 kell 22.05 toimus ml Opus (Eesti, 2862 BT, 98,71 m) lastiruumi vööriosas põleng, mille tulemusena sai osaliselt kannatada lastiks olnud pakitud metsamaterjal ja vineer. Põleng kustutati laevapere ja päästeameti jõududega. Juhtumi tõenäolisteks põhjusteks võis olla vahiteenistuse lohakus. Vahiteenistus võis unustada välja lülitada lastiruumi valgustuse lastiluukide sulgemisel, mille tagajärjel toimus lasti kuumenemine ja seejärel süttimine. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele ohtliku juhtumina.

31.07.2003 kell 14.32 sildumisel Felixtowi sadamasse (Suurbritannia) sõitis segalastilaev Dirhami (Eesti, 2658 BT, 90,67 m) kaisse, mille tulemusena said kergeid vigastusi nii laeva vööriosa kui ka kai betoonkonstruktsioon. Kaisse sõidu põhjuseks oli ebasoodsate tingimuste kokkulangemine:

  • sildumise vajadus alla hoovust (tavaliselt vastu hoovust);
  • tugev läänesuunaline külgtuul.

Juhtum liigitati kergeks laevaõnnetuseks.

08.09.2003 kell 05.30 vigastas reisiparvlaev Regula (Eesti, 3774 BT, 71,2 m) sildumisel Virtsu sadamas parema parda sõukruvi kahte laba. Reisiparvlaeva Regula sõukruvi labade vigastuse tõenäoliseks põhjuseks oli kaevetööde käigus süvendaja üleskeeratud paekiviplaat. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena.

    Peale nende kolme laevaõnnetuse registreeriti veel kolm juhtumit, millel puudusid laevaõnnetuse tunnused ja mida laevaõnnetusena arvele ei võetud: Veeteede Ameti laevakontrollikaatri EVA-019 jugakäituri tööratta korpuse plastikkatte vigastused, ml Kurkse hüdraulikasüsteemi vooliku purunemine ja EVA-321 Tartu Pihkva liinil mõõdistustööde käigus toiminud põhjapuude tundmatu eseme vastu.

    04.10.2003 kell 09.25 kaotas tiiburlaev Laura (Eesti, 298 BT, 42,55 m) ülesõidul Helsingist Tallinnasse koordinaatides 59W38'10 N, 024W40'10 E parema parda käituri. Laev jätkas ülesõitu vasaku parda käituriga ja sildus Tallinna sadamas Linnahalli kai ääres ilma probleemideta. Hilisemal tuukriülevaatusel avastati, et parema parda käitur ja osa sõuvõllist olid kadunud. Laeva kasutamine lõpetati ja laev suundus dokiremonti. Kuna laev ei kaotanud käikuvust, samuti ei kaasnenud merereostust, ei algatanud Veeteede Amet juurdlust ega võtnud juhtumit laevaõnnetusena arvele.

    21.10.2003 kell 10.22 purunes kiirreisilaeval Lindaexpress (Eesti, 495 BT, 40,28 m) ülesõidu ajal Tallinnast Helsingisse parema parda stabiliseeriv tiib. Laev jätkas reisi ja sildus Helsingi sadamas ilma probleemideta. Hilisemal ülevaatusel selgus, et stabiliseeriva tiiva toetustalad olid murdunud ja tiib puudus. Kompanii peatas laeva kasutamise. Kuna laev käikuvust ei kaotanud, merereostust ei kaasnenud, reisijad ega laevapere vigastada ei saanud, siis Veeteede Amet juurdlust ei algatanud ega võtnud juhtumit laevaõnnetusena arvele.

    12.12.2003 kell 12.55 sai Merevalvekeskus ml Sventa hädakutsungi (Belize, 227 BT, 38,5 m). Laev oli reisil Riia sadamast Sankt-Peterburgi sadamasse, lastiks 159,7 tonni peediseemet. Kapten teatas, et laev, mis asus koordinaatides 59°44,2 N, 026°38,5 E, on kreenis, osaliselt vesilastis, päästetöid ei ole võimalik korraldada ja palus abi laevapere päästmiseks. Kuna toimus pidev merevee sissetung laevaruumidesse, andis kapten kella 13.30 ajal laevaperele käsu laeva mahajätmiseks ja päästeparvedele minemiseks. Kell 14.34 alustati laevapere päästmist. Kõik laevapere liikmed (9 inimest) päästeti merevalvekeskuse päästehelikopteriga. Laeva kapten teatas oma ettekandes, et laeva kütusetankidesse jäi diiselkütust 1,2 tonni ja 60 kg määrdeõlisid. Pärast arstlikku kontrolli sõitsid meremehed oma alalisse elukohta Läti Vabariigis. Kell 15.08 uppus laev Vaindloo saare lähedal koordinaatides 59°43,9 N; 026°37,9 E. Laevahuku koht fikseeriti Vaindloo saare radarjaama radari ja kaamera abil. Laevahuku juurdlusega tegeleb Belize Mereadministratsioon.

     

    17.12.2003 kell 11.10 vajus Helsingi Läänesadamas sildumise käigus ml Lehola (Eesti, 7606 BT, 122,32 m, 2 x 3700 kW) parema pardaga vastu kaid nr 6. Kontakti tulemusena sai vigastada laeva parema parda plaadistus (mõlk), mille ülemises servas oli pragu. Kail nähtavaid vigastusi ei olnud. Juhtunust informeeris kapten kohe laevaomanikku, laevaagenti, sadamavõime ja klassifikatsiooniühingu DNV esindajat. Samal päeval tegi klassifikatsiooniühingu esindaja vigastuste ülevaatuse ja andis loa prao kinnikeevitamiseks, et laev saaks jätkata reisi, kuid vigastuste täielikuks likvideerimiseks määrati tähtaeg. Kuna laev ei kaotanud käikuvust ega toimunud merekeskkonnareostust, otsustati juhtumit Veeteede Ametis laevaõnnetusena arvele mitte võtta.

     

    20.12.2003 kell 14.30 toimus tankeril Marinoula (Malta, 27254 BT, 182,40 m) lootsimise ajal sildumisoperatsioonide käigus Muuga sadamas kokkupuude kaiga. Selle tulemusena sai laev vigastusi (mõlgid) parema parda ballastitankide nr 3 ja 4 piirkonnas. Kai konstruktsioonidele purustusi ei tekitatud. Kapten kirjutas lootsikviitungile juhtumist märkuse, kuid Veeteede Ametit sellest ei teavitanud. Lahkudes pärast laadimist sadamast, rikkus Eesti Vabariigi seadusi ja klassifikatsiooniühingu nõudeid. Juhtumit Veeteede Ametis laevaõnnetusena arvele ei võetud. Juhtumi juurdlusega tegeleb Malta Mereadministratsioon.

     

    29.12.2003 kell 19.35 Muuga sadamas kai nr 6A äärest lahkumisel vajus ml Renata (Bahama, 11200 BT, 149,80 m) ahter tugeva tuule mõjul vastu kaid ning vigastas üles tõstetud, kuid koristamata laeva paraadtrepiga sadama portaalkraanat. Tuule tugevus sel ajal oli puhanguti kuni 25 m/s SW suunast. Hoolimata tugevast tuulest, keeldus kapten kategooriliselt vedurlaeva kasutamisest, kuigi loots seda soovitas teha. Laeva trepi vigastustest andmed puuduvad. Laev väljus sadamast ja jätkas reisi sihtsadamasse. Juhtumist teavitati Bahama Mereadministratsiooni, kes tegeleb juhtumi juurdlusega.

     

    29.12.2003 umbes kella 21.16 ajal olles ülesõidul Helsingist Tallinna Vanasadamasse sattus ml Star Wind (Rootsi, 13788 BT, 158,6 m) sisenemisel Tallinna lahte külglainesse, mis pani laeva tugevalt rullama. Selle tagajärjel sai vigastusi laeva lastiks olnud veerevtehnika. Tuule tugevus oli sel ajal 25-30 m/s WSW suunast. Juhtumit laevaõnnetusena arvele ei võetud, sest puuduvad laevaõnnetuse tunnused.