Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid  »  Meresõiduohutuse teenistus  »  Laevaõnnetused  »  2005


 

LOE LÄHEMALT

 

 

Maa- ja merekaardi rakendus

Baltice.org

 



Laevaõnnetused 2005

 

14.01.2005 kell 05.36 UTC toimus ml VARBOLA (Eesti lipp, 7606 BT, 122,23 m) sisenemisel Heyshami sadamasse (Suurbritannia) kokkupõrge sadama värava põhjapoolse muuli otsaga. Kokkupõrke momendil oli laeva kiirus 1-2 sõlme, tuule tugevus SSE 5-7 m/sek. Pärast kokkupõrget sisenes laev sadamasse. Laevakere ülevaatuse käigus selgus, et vigastada oli saanud laeva vasaku parda vööriosas umbreeling ja selle toed, mis olid umbes 3 meetri ulatuses sisse muljutud. Muid vigastusi ega laevakere lekkeid ei avastatud. Põhjamuuli betoonist otsal olid nähtavad betoonikraaped umbes 2 meetri ulatuses. Remonttööd teostati laeva sadamas seismise ajal klassifikatsiooniühingu Det Norske Veritas esindaja järelvalve all. Laeva klassitunnistus säilis ja samal päeval jätkati plaanipärast reisi.

Seoses sellega, et laev meresõiduomadusi ei kaotanud ning juhtunuga ei kaasnenud merereostust ega inimohvreid, Veeteede Amet juurdlust ei korralda. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele ohtliku juhtumina.

 

09.02.2005 kell 15.26 toimus koordinaatides 58º 14´9 N; 024º21´8 E  Pärnu sadamast väljunud ja jääkanalis sõitvate laevade ml NOVA (Hollandi lipp, 1978 BT, 79,9 m) ja ml HANS LEHMANN (Antigua ja Barbuda lipp, 2359 BT, 94,7 m) kokkupõrge. Ml Nova vigastused olid laeva kapteni sõnul minimaalsed ja piirdusid väheste mõlkide ja värvikriimustustega. Olles juhtunust informeerinud vaid agenti, jätkati reisi sihtsadamasse.

Kokkupõrke tagajärjel sai ml Hans Lehmann, mis oli jääkanalis jäässe kinni jäänud ja ootas jäämurdjat, järgmisi vigastusi: laevakere plaadistik parema parda ahtriosas, kaarte 5-2 vahelisel alal, umbes 1800 mm peatekist allpool oli saanud mõlgi ja samas kohas läbiva vigastuse. Samuti muljuti ahtriosas kõverasse umbreeling ja üks sildumisklüüs. Kõik laevakere vigastused asusid ülevalpool veeliini. Ml Hans Lehmann vigastused vaadati üle klassifikatsiooniühingu Germanischer Lloyd esindaja poolt pärast seda, kui laev oli sadamasse tagasi pöördunud. Pärast nõutud remonttööde teostamist lahkus laev sadamast.

Juhtumist teavitati Hollandi Mereadministratsiooni, kes teostab juurdlust.

 

22.02.2005 kell 20.10 toimus lootsimise ajal koordinaatides 59º19´8 N ja 024º05´1 E kokkupõrge Paldiski Lõunasadamast väljunud balker ORFEAS (Marshalli saarte lipp, 25935 BT, 192,0 m) ja süvendaja KATEGATS (Malta lipp, 2081 BT, 79,9 m) vahel. Balker Orfeas vigastused piirdusid lootsi sõnul värvikriimustustega. Laeva kapten,  olles informeerinud agenti, jätkas reisi sihtsadamasse.

Kokkupõrke tagajärjel sai süvendaja Kategats järgmisi vigastusi: parema parda vööriosas, kaarte nr 116-124 vahelisel alal umbes 4 m pikkuselt oli umbreelingu plaadistik keevitusest lahti rebitud ja sissepoole kõveraks muljutud. Samuti oli puruks rebitud vööriosa parempoolne manööverdustross. Süvendaja Kategats vigastused vaadati üle kindlustusfirma Lars Krogius Baltic Ltd esindaja poolt. Veeteede Amet juurdlust ei korralda, kuna puuduvad vajalikud dokumendid. Laevaõnnetusest teavitati Marshalli Saarte Mereadministratsiooni, kes teostab juurdlust.

 

01.04.2005 kell 08.56 toimus ml BELUGA ENDEAVOUR (Antigua ja Barbuda lipp, 9611 BT, 138,07 m) Vene-Balti sadamasse sisenemisel otsasõit remondis olevale laevale ml GLADIS (St Vincent ja Grenadiinid lipp, 8545 BT, 139,6 m). Mõlema laeva vigastused asusid ülevalpool veeliini. Peale vigastuste kõrvaldamist lahkus ml BELUGA ENDEAVOUR 03.04.2005 varahommikul sadamast. Juurdlust teostab lipuriigi mereadministratsioon. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena.

  

13.04.2005 kell 22.50 Kieli kanalis toimus kokkupõrge ml AGNES (Eesti lipp, 2351 BT, 86,50 m) ja tanker THEMSESTERN (Man saare lipp, 14400 BT, 155,87 m) vahel. Agendi sõnul tanker oluliselt kannatada ei saanud ja siiamaani muud informatsiooni laekunud ei ole. Ml AGNES vigastas vasaku parda päästepaadi taavetit. Pärast remonti Rendsburgi HDW Nobiskrug laevaremonditehases, laeva klass kinnitati ilma piiranguteta. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena. 

 

14.04.2005 kell 02.55, koordinaatides 35º41´4N ja 011º17´3E, toimus kokkupõrge ML RAPLA (Eesti lipp, 6395 BT, 131,40 m) ja Tuneesia lipu all sõitva kalalaeva SID HAMED SHAURES MA 822 vahel. Kokkupõrkest teavitasid asjaosalised kohe Tuneesia rannavalvet. Kuna kokkupõrge toimus öisel ajal, siis kohapeal mõlemapoolset vigastuste ülevaatust ei toimunud. Tuneesia rannavalve esindaja teatel selgus, et mõlemad laevad olid kokkupõrke tagajärjel saanud väiksemaid laevakere vigastusi pealpool veeliini. Laevadele anti luba jätkata ülesõitu sihtsadamasse, et teostada lossimis- ja remonttööd. Juhtumist informeeriti Tuneesia Mereadministratsiooni. Veeteede Ametis võeti kokkupõrge arvele ohtliku juhtumina.

 

29.06.2005 kell 10.50 toimus  lootsimise ajal Vene-Balti sadamasse korraliste remonttööde teostamiseks sisenenud ML AKVILE (Leedu lipp, 3893 BT, 102,83 m) otsasõit kai ääres seisvale ujuvdokile. Laev sõitis minimaalse inertsi mõjul pirnvööriga vastu ujuvdokki nr 34. Laeva ja ujuvdoki kokkupuutel sai väiksemaid vigastusi laeva pirnvöör. Ujuvdokil oli ahtriosas sisse muljutud ballasttanki sein mõõtmetega umbes 3200 x 2900 mm veeliini piiril.

Veeteede Amet informeeris lipuriiki, kes teostab juhtumi juurdlust.

 

19.07.2005 kell 01.00 sisenes halva ilma eest varju otsiv lõbusõidulaev RUYSDAEL (Rootsi lipp, 12,50 m, meeskond: 2 inimest, reisijaid: 3 inimest, kodusadam Stockholm) Ringsu sadamasse. Sobivat kaid sildumiseks leidmata otsustas kapten sõita Roomassaare sadamasse. Sadamast väljudes ei osanud aluse kapten arvestada veealuste kivide sedavõrd kauget paiknemist rannast ja sõitis neist üle. Kapteni sõnul oli tunda kahte lööki vastu laevakere veealust osa, mille tagajärjel hakkas siseruumi vett voolama. Kapten otsustas Ringsu sadamasse tagasi pöörduda ja aluse uppumise vältimiseks kaldamadalasse kinni sõita. Kapten abi ei kutsunud. Samuti ei võtnud ta kummalgi sadamasse sisenemisel raadioühendust ei Piirivalveameti esindaja ega sadamateenistusega. Ringsu sadama meremärgid ja tuled olid töökorras. Inimesed viga ei saanud, merereostust ei tekkinud. Päästetöid alustati samal hommikul. Madalikule sõidu põhjuseks oli kapteni eksimus navigeerimisel. Rootsi Mereadministratsioon on juhtumist informeeritud ja tegeleb juurdlusega.

 

12.08.2005 kell 16.40 kalapüügirajoonis olles koordinaatides 46º36,9 N ja 045º31,4 W avastati kalalaeval MADRUS (Eesti lipp, 1602 BT, 73,80 m) tulekolle vaheteki trümmis. Vahetekile ladustatud materjalideks olid papptaara, sünteetilisest materjalist otsad, kalatöötlemise kemikaalid ja muud kaubad. Laevapere liikmed asusid tulekahju kustutama, kuid väga tiheda suitsu ja tugeva lainetuse tõttu polnud võimalik tulekollet lokaliseerida. Juhtunust teavitas laeva kapten laevaomanikku ja operaatorit. Kui laeva juhtkond veendus, et oma jõududega ei ole võimalik kustutustöid jätkata, suleti hermeetiliselt kõik vaheteki sissepääsud ja saadeti eetrisse hädakutsung. Pärast seda anti Halifax MRCC poolt kaptenile korraldus minna Kanada rannavalve laeva saatel St. John’i sadamasse. Sadamasse jõudes likvideeriti tulekolle laeval sadama tuletõrjujate poolt. Juhtumi juurdlusega tegeleb Veeteede Amet.

 

31.08.2005 kell 00.14 toimus sildumise ajal Tallinna Vanasadamas ML TRANSLANDIA (Soome lipp, 13867 BT, 135,75 m) kokkupõrge kai nr 5 ääres seisnud ML SUPERSEACAT THREE (Itaalia lipp, 4697 BT, 88,0 m) ja sama kai laadimisrambiga. Kokkupõrke tagajärjel said tugevalt vigastada  ML TRANSLANDIA ahtriosa pealtpoolt veeliini ja  kaikonstruktsioonid. Samuti sai kergemaid laevakere vigastusi ML SUPERSEACAT THREE.

Pärast laevaõnnetuse toimumist, kell 00.35, sildus laev kai nr 3 ääres. Autokraanade abil lasti alla laeva vigastatud ahtriramp ja teostati lossimisoperatsioonid. Samal hommikul kontrolliti laeva seisukorda Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna inspektorite ja klassifikatsiooniühingu Bureau Veritas esindaja poolt ning teostati nende juuresolekul laevakere veealuse osa uuringud firma Tuukritööde OÜ poolt. Laevakere veealuse osa ülevaatus TV kaamera abil näitas, et laeva veealune osa vigastusi ei olnud saanud ja klassifikatsiooniühingu BV esindaja andis kaptenile loa ühekordseks ülesõiduks remondisadamasse. ML SUPERSEACAT THREE kapten lahkus hommikul juhtumist teavitamata sadamast.

Veeteede Amet  teavitas laevaõnnetusest Soome Mereõnnetuste Uurimise Keskust kui lipuriigi esindajat, kes alustas vastastikuse kokkuleppe alusel juhtumi juurdlust.

 

27.08.2005 saabus vedurlaev MILZIS (Läti lipp, 176 BT) Heltermaa sadamasse peamasina pöörete regulaatori remondiks. Vedurlaev oli eelnevalt sadama reidil ankurdanud pukseeritava pargase BH 130, (1124 BT, 60,07 m), mida vedurlaevalt jälgiti radariga 4-tunniste vahedega ööpäevaringselt.

14.09.2005 kell 16.05 avastati pargase triiv, mida radariga jälgiti 5–10minutiliste vaheaegadega. Määrati kindlaks pargase triivi suund ja kiirus (360°; V=1-2,5 sõlme). Tuule tugevus sel hetkel oli SSE 15-20 m/sek. Viivitamatult teavitati juhtumist piirivalvele ja laevaagendile. Samal päeval kell 19.30 peatus triiv koordinaatides 59°00¢2 N, 023°07¢8 E. Pargas oli triivinud madalikule 0,8 m sügavuses vees, põhjapinnas liiv/kruus. 17.09.2005 vabastati pargas vedurlaeva UKU abil madalikult ja pukseeriti Heltermaa sadamasse. Pärast pargase veealuse osa ülevaatust, mis teostati Tuukritööde OÜ poolt klassifikatsiooniühingu Lloyd¢s Register esindaja juuresolekul, tuvastati, et pargase põhjal on neli mõlki, suurima sügavusega kuni 5 cm. Läbivaid vigastusi ei leitud. Vedurlaevale MILZIS anti luba koos pargasega Heltermaa sadamast lahkuda. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele ohtliku juhtumina.ja teavitati sellest Läti Veeteede Ametit.

 

16.09.2005 kell 17.28 toimus Emajõel (20,5 km Tartust) kokkupõrge tiiburreisilaeva POLARIS (51 BT, 21,32 m) ja mootorpaadi AMA-321 Vigri (8,0 m) vahel. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada mootorpaadi juht, kes paiskus pärast kokkupõrget seljaga vastu paadikonstruktsioone ja kaotas hetkeks teadvuse. Tiiburlaeval inimestest keegi vigastada ei saanud. Mõlemad alused said konstruktsioonilisi vigastusi. Mootorpaadijuht, olles avastanud lekke paadi vööriosas, sõitis õnnetuskoha lähedal madalikule. Pärast tiiburlaeva vigastuste ülevaatust leidis laeva juhtkond, et laevaga on võimalik sõita tagasi Tartusse, seadmata seejuures ohtu laeva ja reisijaid. Kohalekutsutud liikluspolitseiniku poolt tehtud alkotest tuvastas, et juhtumis osalenud juhid olid kained. Analüüsides asjaolusid, võib järeldada, et tegemist on inimtegurist põhjustatud laevaõnnetusega., mille põhjustas aluste juhtide mitteadekvaatne käitumine. Juurdluse teostas Veeteede Amet, juhtum võeti arvele kerge laevaõnnetusena.

 

27.09.2005 kell 22.36 sõitis Stockholmist Tallinna teel olnud reisiparvlaev REGINA BALTICA (Eesti lipp, 18345 BT, 145,19 m) tehnilise rikke tõttu Rootsi ranniku lähedal madalikule. Laevaõnnetuse ajal puhus mõõdukas SSW-i tuul tugevusega 10-12 m/s. Kohe alustati laeva vigastuste väljaselgitamist. Laev oli vööriosaga madalikule sõitnud ja laevakere veealune osa vigastusi saanud, kuid säilitas merekõlblikkuse. Laeva pardal oli madalikule sõitmise hetkel 373 reisijat ja 167 laevapere liiget. Inimesed laevaõnnetuses viga ei saanud ja reisijaid ei evakueeritud. 28.09.2005 kell 01.34 vabanes laev ilma kõrvalise abita madalikult, suundudes Kappelskäri sadamasse reisijate ja kauba lossimiseks ning vigastuste ulatuse täpsemaks määramiseks. Pärast klassifikatsiooniühingu Lloyd¢s Registri esindaja poolt teostatud laeva vigastuste ülevaatust ja loa saamist ühekordseks ülesõiduks remondisadamasse suundus laev Kappelskäri sadamast Naantali (Soome) kuivdokki remonti. Laeva madalikulesõidu põhjustasid tõrked laeva elektrivarustuses. Juhtum on eelnevalt arvele võetud raske laevaõnnetusena.  Juurdlust teostab Veeteede Amet.

 

07.02.2005 kell 20.53 edastati ML JÖKULFELL (Mani saare lipp, 2469 BT, 87,05 m) hädasignaal, mille võttis vastu Torshavn Raadio Fääri saartel, kes omakorda edastas selle signaali Fääri saarte otsingu- ja päästekeskusele ja selles piirkonnas viibivatele laevadele. Laev asus Fääri saartest umbes 56 meremiili kaugusel idas ja oli reisil Liepaja sadamast Reydarfjordy sadamasse Islandil, pardal 2013,72 mt lasti. Last koosnes armeeritud teraslattidest ja ehitusmaterjalidest trümmis ning vahetekkidel ja konteineritest tekil. Laeva tankides oli ligi 200 tonni kütust. Puhus lõunakaarte tuul tugevusega 7-8 palli ja lainekõrgusega 4-5 meetrit. Laev oli sattunud tugevasse külgõõtsumisse ja jäänud kreeni 10° paremasse pardasse, mis pidevalt suurenes. Pärast hädasignaali saatmist püüdis laevapere lahkuda laevalt, kuid tugeva kreeni tõttu ei õnnestunud päästeparvede veeskamine. Laevapere liikmed hüppasid vette, olles riietatud hüdrokostüümidesse. Edasises tugevas külgõõtsumises suurenes laeva kreen kiiresti, kuni ulatus umbes 90°-ni. Laevaruumid täitusid veega ja laev uppus. Kui Taani sõjalaev VAEDDEREN oli jõudnud õnnetusjuhtumi piirkonda, saadeti õnnetuskoha suunas inimesi otsima laeval baseeruv päästehelikopter. Kella 23.44 paiku avastas helikopter ja päästis viis vees olevat ML JÖKULFELL laevapere liiget. Nelja laevapereliikme surnukehad avastati merest järgmisel päeval. Kahte laevapereliiget ei leitud ning arvatakse, et nad uppusid koos laevaga. Laev oli mehitatud mehitusfirma Tesma Estonia poolt ja kõik laevapereliikmed olid Eesti elanikud. Laevahuku põhjustas ebapiisavast kinnitusest tingitud teraslattidest lasti kohalt nihkumine, tekitades kreeni, mis kiiresti suurenes seoses laeva külgõõtsumisega ja lasti üha suurema kohalt liikumisega.

Juhtum on liigitatud väga raskeks laevaõnnetuseks. Juurdluse teostas Mani saare Mereadministratsioon koostöös Läti ja Eesti Veeteede Ametiga.