Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid  »  Meresõiduohutuse teenistus  »  Laevaõnnetused  »  2006


 

LOE LÄHEMALT

 

 

Maa- ja merekaardi rakendus

Baltice.org

 



Laevaõnnetused 2006

18.01.2006 kell 18.04 sildumisel Muuga sadama 7. kai äärde sai tanker FLAWLESS (Libeeria lipp, 79718 BT, 273,76 m) kokkupuutel vedurlaevaga HELIOS (Soome lipp, 292 BT, 30,78 m) ülevalpool veeliini vasakusse pardasse kaarte 57 ja 58 vahele 5. ballasttanki kohale laevakere vigastuse, 7 cm pikkusega läbiva prao. Vedurlaeval vigastused puudusid. Tankeri FLAWLESS vigastuse vaatasid üle klassifikatsiooniühingu DNV sürveior ja kindlustusfirma Lars Krogius Baltic Ltd esindaja. Järgmisel päeval, kui keevitustööd olid tehtud, andis klassifikatsiooniühingu DNV esindaja kaptenile loa jätkata reisi pärast laadimisoperatsioonide teostamist. Kuna laevad ei kaotanud meresõiduomadusi, juhtumiga ei kaasnenud merereostust ega inimohvreid, tegi Veeteede Amet lipuriigile ettepaneku avaldada oma seisukoht antud küsimuses ja teavitada sellest. Veeteede Amet juurdlust ei korraldanud, kuna puudusid juurdluseks vajalikud dokumendid. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele ohtliku juhtumina.

 

27.01.2006 kell 01.10 Lehtma sadamale lähenedes ei muutnud kalalaeva PEDASSAARE (Eesti lipp, 117 BT, 25,4 m) kapten ohutuks sissesõiduks sadamasse laeva kurssi õigeaegselt ja sõitis koordinaatides 59º04,5N; 022º41,9E, 4,5 kbt muuli otsast põhja pool rannamadalikule. Pärast joogivee tankist väljapumpamist kella 02.00 paiku vabanes laev madalikult ja suundus Lehtma sadamasse. Laevakere läbivaid vigastusi ei avastatud. Pärast laevakere veealuse osa tuukriülevaatust selgus, et laev vajab dokiremonti. Madalikule sõidust laevaomanik Veeteede Ametit õigeaegselt ei teavitanud. Teade laevaõnnetusest edastati alles pärast järelepärimist 09.02.2006. Käesoleval ajal on laev Suursadamas dokiremondis. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena.

 

23.02.2006 kell 06.45 toimus pärast Klaipedast väljumist ülesõidul püügirajooni kalalaeva EMMA (Eesti lipp, 289 BT, 34,3 m) ja kalalaeva PĒRSE (Läti lipp, 122 BT, 25,4 m) vaheline kokkupuude laevajuhtide mitteadekvaatsete manööverduste tõttu. Kuna mõlema laeva vigastused ei olnud märkimisväärsed ja asusid ülevalpool veeliini, otsustasid mõlema laeva kaptenid jätkata ülesõitu püügirajooni ja tegeleda kalapüügiga. Juurdlust teostab Läti Mereadministratsioon.

 

05.03.2006 kell 23.58 sai Tallinna VTS teate jäämurdjalt KAPITAN SOROKIN (Venemaa lipp, 15385 BT, 141,44 m), mis oli jääkaravani juhtlaev, kahe laeva kokkupõrkest karavanis. Laevad liikusid Soome lahel jääs idast lääne suunas (lähtesadam Sankt Peterburg). Laevade kokkupõrkes osalesid mootorlaev SV.APOSTOL ANDREY (Malta lipp, 4974 BT, 128,20 m) ja mootorlaev RUNNER-4 (Dominica lipp, 3464 BT, 80,25 m), viimane neist uppus, kuna oli saanud läbiva vigastuse laeva ahtriossa. Kokkupõrge toimus kell 23.20 koordinaatides 59º52,28N ja 026º18,03E. Uppunud laeva vrakk asub umbes 80 meetri sügavusel, on rahvusvahelistest laevateedest eemal ega ohusta laevaliiklust selles piirkonnas. Jäämurdja KAPITAN SOROKIN päästis kõik 14 laevapere liiget ja toimetas nad Venemaa sadamasse. Ml RUNNER-4 lastiks oli alumiinium vormides 5398,9 t. Samuti oli laeva pardal 105 tonni raskekütust, 43 tonni diislikütust ja 15 tonni määrdeõli. Pärast laevaõnnetust jätkas ml SV.APOSTOL ANDREY reisi sihtsadamasse. Kuna kokkupõrkes osalenud laevade kaptenid ei esitanud Veeteede Ametile vastavat avaldust ega juurdluseks vajalikke dokumente ning seoses ml SV.APOSTOL ANDREY ja ml RUNNER-4 päästetud laevapere lahkumisega Eesti Vabariigi territoriaalvetest, oli Veeteede Ameti poolne juurdluse alustamine raskendatud. Mereadministratsioonide omavahelise kokkuleppe kohaselt teostab antud laevaõnnetuse juurdlust Sankt Peterburgi sadamakapteni teenistuse juures olev mereõnnetuste juurdluse osakond.

 

15.06.2006 kell 08.00 väljus reisi-kaubalaev AEGNA (Eesti lipp, 101 BT, 24,87 m) Roomassaare sadamast graafikujärgsele reisile Ruhnu saare Ringsu sadamasse. Pardal oli 49 reisijat ja 3 laevapere liiget. Laeva süvis vööris 1,30 m, ahtris 1,45 m. Kell 08.08 oli pöördel sadama liinidelt Roomassaare sihttulepaakidega tähistatud laevateele koordinaatidel 58º12,4 N, 022º30,6 E laeva ahtriosas tunda tõuget-lööki ning pärast seda tekkis tugev vibratsioon. Laeva sillal stopati peamasin ja fikseeriti koht GPS-i järgi. Laevakere veetihedust kontrolliti, lekkeid ei avastatud. Kapten kontrollis laeva asukohta planšetil ja oli veendunud, et laev asus ohutul veealal. Selles piirkonnas oli vee sügavuseks märgitud üle 3 meetri. Ilmastikuolud olid head: tuul N-NE 5-8 m/sek, nähtavus hea. Vasakule ja paremale sõukruvile vaheldumisi koormusi andes oli tunda vasaku sõuvõlli vibratsiooni. Kapten informeeris juhtumist kompanii esindajaid ja sadamakaptenit. Kuna otsest ohtu laevale ja reisijatele ei olnud, otsustas kapten reisi jätkata, kasutades ainult paremat sõuajamit. Kohe telliti veealuse osa tuukriülevaatus, teavitati juhtumist klassifikatsiooniühingut DNV ja Veeteede Ametit. Hilisemal laevakere tuukriülevaatusel tuvastati vasaku sõukruvi ühe laba deformeerumine. Muid vigastusi ei leitud. Laeva vasaku sõukruvi vigastuse tekkimise põhjuseks arvati olevat kontakt tundmatu triiviva kõva objektiga veealas, mis on planšetil toodud sügavuste järgi ohutu, kuid ei asu soovituslikul laevateel. Juurdluse teostamine volitati reederile. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena.

 

04.07.2006 kell 16.03 puhkes tulekahju Paljassaare sadama ujuvdokis remondis oleval ml BALTIC FJORD (Norra lipp, 2062 BT, 69,63 m ). Laeva peatekil lastiruumi ahtriosas oli süttinud seinu ja lage kattev isolatsioon, hiljem ka mahutid diislikütusega, määrdeõli ja laeva värvid. Kuna tulekollet ei olnud võimalik hermetiseerida ja sellel oli hapniku vaba juurdepääs, levis tuli laeval väga kiiresti ja väljus laevapere ja dokimeeskonna kontrolli alt. Kell 16.05 teatati tulekahjust Põhja-Eesti häirekeskusele. Kustutustöödele sõitis Päästeameti 11 operatiivsõidukit, millest 6 olid kustutusautod ja ülejäänud eritehnika. Hiljem suundus sündmuskohale ka Veeteede Ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, et abistada kustutustöödel. Kuna täheldati ka kütuse lekkimist laevast sadama akvatooriumile, paigaldati kaide nr 40 ja 31 vahele ujuvpoomid võimaliku merereostuse tõkestamiseks põlevalt laevalt. Terve õhtu ja sellele järgneva öö kestsid kustutustööd laevas. Järgmisel päeval kell 09.30 oli tule levik laevas peatatud ja kell 11.55 lõpetati kustutustööd. Pärast põlengut kontrollisid laevaruumide seisukorda laevaomaniku ja klassifikatsiooniühingu esindaja. Tuvastati, et laeva peamasin ja laevakere metallkonstruktsioonid alates 45 kaarest kuni ahtrini on tules niivõrd kahjustatud, et laeva endisel kujul taastamine on ebaotstarbekas. Laeval lõpetati kõik remonttööd. Kuna laevakere säilitas hermeetilisuse, siis lasti laev 06.07.2006 ujuvdokist vette ja pukseeriti Lennusadama kai äärde. 31.07.2006 pukseeriti laev Vene-Balti laevaremonditehasesse, et lõigata vanarauaks.

Kuna Norra meresõidukoodeks ei nõua ekspluatatsioonist väljaviidud laevadega juhtunud laevaõnnetuse juurdlust, jäid juurdlust juhtiva riigi kohustused Veeteede Ameti peale, kusjuures Norra Mereadministratsioon pakkus oma abi laevaga seotud informatsiooni osas, kui see on vajalik. Juhtum on liigitatud väga raskeks laevaõnnetuseks. Juurdlus ei ole lõpetatud.

 

14.07.2006 kell 16.15 väljus reisilaev PEGASUS (Eesti lipp, 63,0 BT, 24,8 m) Tartust restoran Atlantise juures asuva ujuvkai äärest lõbureisile. Laeva pardal oli 45 reisijat ja 3-liikmeline laevapere: 2 laevajuhti ja vahimadrus. Sõideti mööda Emajõge allavoolu. Kell 18.00, kui asuti Kabina asula läheduses, pöörati laev samanimelises kanalis vastaskursile ja suunduti nüüd juba vastuvoolu Tartu poole tagasi. Kell 19.15 sildumisel ujuvkai äärde ei tulnud laeva peamasinal reversreduktori ja servomootori vahelise ühendusmuhvi hammasülekande kulumise tagajärjel edasikäik välja. Kuna reisilaevast eespool seisis ankrus lodi JÕMMU ja jõel liikus kanuu, kus istus ka väike laps, tehti nendega kokkupõrke vältimiseks järsk manööver vasakule, mille tagajärjel sõitis laev vastu betoonist kaldakindlustust. Kokkupõrkel kaldakindlustusega sai üks reisijatest kergelt vigastada. Kiirabi viis kannatanu Tartu Ülikooli kliinikumi, kus tal tuvastati rindkere, kaela ja vaagna põrutus ning ta määrati ambulatoorsele ravile. Laev ja kaldakindlustus vigastada ei saanud. Laevaõnnetus liigitati ohtlikuks juhtumiks.

 

21.10.2006 kell 05.10 väljumisel Muuga sadama kai nr 8 äärest toimus lootsimise ajal ML ALGARVE (Malta lipp, BT 25719, 189,7 m) lootsi ja vedurlaevade kaptenite koordineerimata tegevuse tulemusel kokkupuude kai peal oleva laadimisseadeldisega. Kai laadimisseadeldise ülevaatusel omaniku Dry Bulk Terminali esindaja juuresolekul selgus, et vigastada oli saanud laadimisseadeldise reeling 1,5 m pikkuselt, paindega 30–35 cm sissepoole. Laeval vigastusi ei avastatud ja ta jätkas reisi. Juurdlust teostas Veeteede Amet. Antud juhtum on võetud arvele ohtliku juhtumina.

 

28.10.2006 kell 11.18 sõitis ML NORDLANDIA (Soome lipp, BT 21473, 153,4 m) Tallinna Vanasadamas sildumisel kai nr 12 äärde vastu vendrit, mis saadud löögist osaliselt purunes. Samuti sai vigastusi laevakere plaadistus parema parda vööriosas ülevalpool veeliini. Hilisemal laevakere ülevaatusel klassifikatsiooniühingu BV esindaja juuresolekul selgus, et laevakere oli saanud läbivaid vigastusi kaarte nr 153–168 vahel 600 x 4000 mm suurusel alal. Kokkupõrke momendil puhus NW tuul puhanguti kuni 24 m/sek. Laeva vigastused remonditi Balti Laevaremonditehases. Laevaõnnetuse juurdlust viib läbi Soome Mereõnnetuste Juurdluse Amet koostöös Veeteede Ametiga.

 

11.11.2006 ML LANDY (Eesti lipp, BT 4090, 99,98 m), olles läbinud Kieli kanali ja väljunud Elbe jõele, sai laeva kapten ilmateate tuule tugevnemisest WSW 9 pallini ja otsustas kuni tuule vaibumiseni jääda ankrusse. Kell 09.55 jäädi Elbe jõel ankruplatsil “Süd-reede” ankrusse. Kell 22.05 leiti laeva asukoha kontrollimisel, et laev triivib. Alustati ettevalmistusi ankruplatsilt lahkumiseks. Kell 22.40 käivitati laeva peamasin ja alustati ankru hiivamist, kuid mõõnahoovus jõel oli juba alanud. Kell 22.55 jäi laev parema pardaga koordinaatidel 53º52,4 N, 009º07,8 E, liivasel põhjal madalikule. Madalikult vabanemiseks telliti vedurlaev, kuid katsed laev madalikult vabastada edu ei toonud, sest jõel jätkus mõõnahoovus. Süvise kaotus laeva ahtriosas oli 20 cm. Võeti vastu otsus oodata tõusuhoovust. Järgmise päeva hommikul kell 03.20 vabanes laev omal jõul madalikult ja suundus võimalike vigastuste ülevaatuseks teisele ankruplatsile. Samal päeval toimus klassifikatsiooniühingu GL esindaja juuresolekul laevaruumide ülevaatus. Lekkeid tankides ja teistes laevaruumides ei avastatud ning laevale anti luba piirangutega ülesõiduks sihtsadamasse, et teostada tuukriülevaatus. 25.11.2006 toimus Valko sadamas (Soome) laevakere veealuse osa tuukriülevaatus. Ülevaatuse käigus selgus, et laeva vigastused piirdusid värvikahjustustega laevakere mõlema parda keskosas 0,5–1,5 m pikkuselt ja 5–10 mm sügavuselt. Pärast seda võeti varasemad piirangud maha ja laev jätkas reisi. Laevaõnnetus on Veeteede Ametis võetud arvele ohtliku juhtumina.

 

18.11.2006 kell 07.20, olles püügirajoonis kala otsingul, sõitis kalalaev TÕHELA (Eesti lipp, BT 122, 25,4 m) Prangli saare lähistel koordinaatidel 59º37,6 N, 024º58,6 E madalikule. Stopati peamasin ja teostati laevaruumide ülevaatus. Laevaruumides ja tankides lekkeid ei avastatud. Sügavuste mõõtmisel ümber laeva selgus, et laev oli liivasel põhjal sõitnud miidliosaga madalikule. Sama päeva õhtul vabaneti vedurlaeva abil madalikult ja suunduti oma käiguga Miiduranna sadamasse. Hilisemal laevakere veealuse osa tuukriülevaatusel selgus, et laev oli madalikule sõidul saanud vähesel määral värvivigastusi ja -kraapeid sügavusega kohati kuni 10 mm. Laeva klassitunnistuse kehtivust ei peatatud. Laevaõnnetuse põhjus oli seotud inimteguriga. Juhtum liigitati kergeks laevaõnnetuseks. Juurdlust teostab Veeteede Amet.

 

09.12.2006 kell 13.21 pärast konteinerite laadimise lõpetamist lahkus ML KALANA (Eesti lipp, 2658 BT, 91,0 m) lootsi juhatusel Eurogate’i kai nr 7 äärest, et silduda CTA kai äärde Hamburgi sadamas. Väljumiseks Parkhafeni basseinist tuli teha 90° pööre paremale. Pöörde tegemise ajal seoses peamasina jahutusvee ülekuumenemisega hakkas tööle “peamasina autostopp” ja peamasin seiskus. Rooli panek vasakusse pardasse ei kustutanud pöördeinertsi ja laev jätkas pööramist paremale. Seda soodustas samuti mõõnahoovus, kiirusega 2,5 sõlme. Kohe veesati vasak ankur, lastes vette umbes 1,5 seeklit ankruketti. Kell 13.31 põrkas ML KALANA vööri ülemise kumerusega vastu CTA kai nr 9 ääres seisnud ML CMA CGM SAMBHAR (Libeeria lipp, BT 42382, 268,8 m) paremat parrast, peaaegu 90° nurga all laeva ahtriosas, põhjustades kai ääres seisnud laeva pardasse ülevalpool veeliini mõlgi ligikaudsete mõõtmetega 1,0 x 1,0 meetrit ja sügavusega umbes 150 mm. Kokkupõrke tagajärjel sai ML KALANA vööriosa järgmised vigastused: umbreeling oli muljutud sissepoole umbes 3 m ulatuses, vööritekk deformeerunud ja vigastatud vöörpiigi õhutoru. Pärast vigastuste ülevaatust klassifikatsiooniühingu LR esindaja poolt anti laevale luba ühekordseks ülesõiduks Muuga sadamasse remonttööde teostamiseks. Juhtum on liigitatud kergeks laevaõnnetuseks. Juurdlust teostab Veeteede Amet.

 

15.12.2006 kell 20.00 väljus parvlaev REGULA (Eesti lipp, BT 3774, 71,2 m) Kuivastu sadamast, sõites liinil Kuivastu-Virtsu. Ilmastikuolud head: tuul W 5 palli (u 9-11 m/s), nähtavus 8 miili. Kell 20.30 alustati sildumist Virtsu sadama sisekai nr 4 äärde. Laeva vöörist anti kaile ning kinnitati spring ja üks pikiots. Laev oli sel hetkel vastu kaid, paralleelselt sellega. Enne veel, kui sadama vanemülevaataja jõudis laeva ahtrisse, et võtta vastu ahtriotsad, tugevnes läänetuul ootamatult pagiks (äkiline tuulepuhang), tugevusega 22-23 m/s. Kuna Virtsu sadama kai nr 4 on meretuultele avatud, siis oli tuule jõud suunatud laeva kinnitamata ahtriosale, mille tulemusel pöördus laev kaiga ristiasendisse. Töö peamasinatega ei taganud laeva püsimist kai ääres (peamasinate koguvõimsus 3236 kW). Kell 20.35 põrkas laev vööri parempoolse nurgaga vastu kail asuvat kaldteed. Pärast pagi möödumist silduti kai äärde, kinnitati ahtriotsad ja teostati laeva vigastuste ülevaatus. Kokkupõrke tagajärjel deformeerus vööri parempoolne nurk ja vöörivisiiri parema parda lukustusmehhanism, muutes visiiri sulgemise võimatuks. Kai kaldtee vigastused olid minimaalsed. Laeva vigastused remonditi Virtsu sadamas klassifikatsiooniühingu LR esindaja järelevalve all. Juurdluse teostamine volitati reederile. Juhtum võeti Veeteede Ametis arvele kerge laevaõnnetusena. Juurdlus ei ole lõpetatud.