Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

  

NUTIMERI
(testversioon)

Maa- ja merekaardi rakendus




 
 

Baltice.org

 


            Veeteede Amet omab
sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi
  



Head Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva!

22.02.2017

 

Soovime kõikidele meie klientidele, koostööpartneritele, veeliiklejatele ja meresõiduhuvilistele ilusat ja meeleolukat vabariigi aastapäeva!

Anname teada, et meie teenindus Tallinnas Hundipea sadama hoones aadressil Lume tänav 9 on riiklikul pühal - reedel, 24. veebruaril suletud.

Ootame teid lahkesti taas meid külastama esmaspäeval, 27. veebruaril.

Meremeeste diplomeerimise osakonna klienditeenindus  on avatud:
E-N 09.00 - 12.00 ja 14.00 - 16.00
R 09.00 - 12.00 ja 14.00 - 15.00

Laevaregistri teenindus on avatud:
E-N 09.00 - 12.00 ja 13.00 - 16.00
R 09.00 - 12.00 ja 13.00 - 15.00

Rõõmsate kohtumisteni!

 

Teisipäevast algab jää murdmine Soome lahel

20.02.2017

Veeteede Ameti otsusel algab teisipäevast, 21. veebruarist jäämurre lisaks Pärnu lahele ka Soome lahel Sillamäe sadama piirkonnas. Põhjuseks on tugevad ja osaliselt rüsistunud jääväljad, mis raskendavad laevade liikumist selles piirkonnas ning nõrgema peamasinaga laevad vajavad juba jäämurdja abi. Jäämurdeteenust hakkab riik laevadele osutama jäämurdjaga Botnica, mis suundub Sillamäe piirkonda teisipäeval.

Riigihanke tulemusel on jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel aastateks 2012-2022 talvisel navigatsioonihooajal nelja kuu vältel riigi kasutada ASi Tallinna Sadam tütarettevõttele TS Shipping kuuluv mitmeotstarbeline laev Botnica, mille eest maksab riik aastas 4,7 miljonit eurot. See summa on nii prahiraha kui ka valmisolekutasu neljaks talvekuuks. Nüüd, kui Botnica jääd murdma sõidab, lisandub sellele summale kütusekulu, mis on suurte jäämurdjate nagu Botnica ja Tarmo puhul keskmiselt 30 000 liitrit ööpäevas. Käesoleva aasta riigieelarves on jäämurdeteenuseks kokku planeeritud 5,676 miljonit eurot.

Teine jäämurdja, riigile kuuluv Tarmo, jääb ootele Hundipea sadamasse ja on valmis vajadusel ka välja sõitma. Eesti riik murrab jääd oma merealal nendele laevadele, mis suunduvad meie territooriumil olevatesse sadamatesse ja väljuvad sealt. Sadama akvatooriumis korraldab jää murdmist sadama valdaja ise.

 

Veeteede Amet kehtestas ka, et alates 1. märtsist peab Sillamäe sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass Fin Adm II või samaväärne klassifikatsiooniühingute jääklass ning peamasina võimsus mitte vähem kui 1200 kW. Jäämurdja ei teeninda vedurlaev-pargas koosseise.

Viimati toimus jää murdmine Soome lahel Eesti vetes 2013. aasta talvel.

Vaata, kus Botnica parasjagu asub veebirakendusest www.marinetraffic.com

Foto (Priit Põiklik): Botnica Tallinna lahel suundumas Paljassaare sadamasse. 


Loe veel

Veeteede Amet peatab alates 20. veebruarist laevaliikluse kavandataval Vormsi jääteel

13.02.2017

Seoses tekkinud sobivate ilmastikutingimustega palus Maanteeamet täna peatada ajutiselt laevaliiklus kavandatava Rohuküla-Sviby jäätee koridoris, merealal, mis jääb Rohuküla-Vormsi laevateest paremale.

Veeteede Ameti peadirektori otsusega peatataksegi ajutiselt laevaliiklus alates 20. veebruarist Pinukse neeme ja Vormsi kagurannikul asuvat Obholmenit ühendava joone ning Rohuküla-Sviby laevatee vahelisel merealal.

Oleme edastanud ka sellekohase navigatsioonihoiatuse nr 13.

Laevaliikluse peatamine seal alates 20. veebruarist ei tähenda veel, et jäätee ka tehakse. Jäätee rajamiseks peab jäätee rajaja korraldama enne põhjalikud jääkatte uurimistööd. Muuhulgas peab jääkatte paksus kogu tee ulatuses olema minimaalselt 11 cm.

Vastavalt kehtivale korrale peab laevaliiklusega ristuva või laevaliiklust muul moel mõjutava jäätee rajamiseks olema Veeteede Ameti nõusolek.

Praegu on Veeteede Amet saanud taotluse laevaliiklus peatada ainult mandri ja Vormsi vahel, et sinna saaks jäätee planeerida. Mandri ja Muhu, mandri ja Hiiumaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri ja Kihnu vahele jäätee rajamise eelduseks oleva laevaliikluse peatamine hetkel kõne all ei ole.

Haapsalu-Noarootsi vaheline jäätee on avatud eelmise nädala reedest, selleks Veeteede Ameti luba vaja pole, sest talvisel navihooajal seal laevaliiklust ei ole.

Juuresolevalt sateliitfotolt on näha, millised näevad jääolud Eesti vetes 13. veebruari seisuga välja 800 km kõrguselt, Sentinel-2 pardalt.

Suurema pildi nägemiseks klikka pildil, et vaadata seda meie Facebooki lehelt.

 

Jäämurdja EVA-316 on alates 10. jaanuarist laevu teenindanud 131 korda

13.02.2017

Jääd on sel hooajal Pärnu lahel murtud alates 10. jaanuarist. Jääpiir Pärnu sadama muulidest edela suunas on praegu ca 28 meremiili kaugusel. Mere poolt sadama muulide suunas kuni Sorgu saareni on uus või kaldast lahtipääsenud jää paksusega 5-15 cm, mis on laevade poolt osaliselt läbitav ilma jäämurdja abita.

Pühapäeva, 12. veebruari õhtust hakkas tuul puhuma edelast ja arvatavasti hakkab seal piirkonnas tekitama ka rüsijääd, mis raskendab jäämurdja tööd ja muudab laevade abistamise distantsi pikemaks. Alates Sorgu saarest Pärnu suunas on tugevalt rüsistunud jääala ca 6 miili ulatuses ja ükski laev ilma jäämurdja abita seda ala ei läbi. Rüsijääst edasi kuni sadama muulideni on Pärnu lahel kinnisjää paksusega 15-25 cm ja seal hoiab osaliselt jäässe sõidetud kanalit vabana.

Veeteede Ameti jäämurdja EVA-316 on alates 10. jaanuarist Pärnu lahel laevu teenindatud 131 korda. Laevakütust on alates jäämurde algusest kulunud 197 000 liitrit. Laevade ooteaeg jäämurdeteenuse saamisel on seni olnud alla tunni, kuid nüüd pikeneb arvatavasti kuni 3 tunnini.

Alates pühapäevast, 12. veebruarist enam laevu ükshaaval ei teenindata kui laevade saabumiste aegade vahe jääb 3 tunni piiresse. Sel juhul oodatakse ka teine laev ära ja saabunud laevad võetakse konvoisse ning siis suundutakse jäämurdja juhtimisel Pärnu sadama suunas. Sama skeem toimib ka sadamast väljuvate laevade puhul.

Soome lahel Eesti merealal on küll Kunda ja Sillamäe piirkonnas jääalgmeid või kergesti läbitavat jääd, kuid see ei sega laevaliiklust. Jäämurret Soome lahel veel alustada ei ole vaja. Veeteede Ameti jäämurdja Tarmo on jäämurdetööde ootel Hundipea sadamas ja prahitud jäämurdja Botnica on samuti valmisolekus Paljassaare sadamas.

Läänemere jääkaarti saab vaadata siit
Läänemere jäämurdjate kaart asub siin.

Veeteede Amet registreeris eelmisel aastal kuus laevaõnnetust

02.02.2017

Möödunud aastal registreeriti 9 juhtumit laevadega, millest laevaõnnetusi oli kokku kuus. Kõik õnnetused olid kvalifitseeritavad ohtlike juhtumite või kergete laevaõnnetustena. Raskeid ja väga raskeid laevaõnnetusi 2016. aastal ei registreeritud. See statistika ei puuduta õnnetusi väikelaevadega. Laevaõnnetuste arv on aastatega pidevalt vähenenud.

„See, et raskeid õnnetusi ja ka inimohvritega lõppenud õnnetusi suurtel laevadel ei ole, näitab, et professionaalse meresõidu ohutus on Eestis kõrge,“ ütles Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juht Marek Rauk. Ta kinnitas, et üha ohutumaks muutuva keskkonna laevaliikluseks on taganud hästi märgistatud laevateed, täpse navigatsiooniteabe olemasolu, mis on hüdrograafide ning kartograafide professionaalse töö tulemus. „Samuti on ohutuse tagamisele oluliselt panustatud pideva järelevalvega Eesti lipu all sõitvate ja meie sadamaid külastavate laevade üle,“ ütles Marek Rauk.

Eelmise aasta 24. jaanuaril purunes parvlaeval Wrangö (lipuriik Eesti) generaatori diiselmootor, mis kvalifitseerus ohtliku juhtumina. Juurdluse viis läbi Veeteede Amet. 17. juulil toimus Ventspilsi sadama reidil punkerdamise ajal kontakt Ristna (lipuriik Eesti) ja Coral Ivory (lipuriik Holland) vahel, tegemist oli samuti ohtliku juhtumiga, mitte laevaõnnetusega. 25. augustil toimus Tallinna Vanasadamas Stari (lipuriik Eesti) sildumise ajal kokkupuude reisijate ülekäigusillaga, seegi liigitus ohtliku juhtumi alla.

15. oktoobril toimus põhjapuude katamaraan Runö (lipuriik Eesti) Ringsu sadamast väljumisel. See oli kerge laevaõnnetus, mille ohutusjuurdluse viis läbi Veeteede Amet. 27. oktoobril toimus hüdrograafialaeval EVA-301 (lipuriik Eesti) Peipsi järvel Vilusi lähedal mõõdistustööde ajal põhjapuude. Ka see oli kerge laevaõnnetus. 28. novembril kandus Tornedalen (lipuriik Mani saar) Kunda sadamas kai äärde sildumise ajal madalale. Madalalt vabanes laev omal jõul, vigastusi ei tuvastatud. Tornedaleni madalalesõit oli ohtlik juhtum ning menetluse viis läbi Veeteede Amet.


Loe veel

17.01.2017 Kolga lahes asuval Rammu saarel murdus endine tuletorn
09.01.2017 Pärnu ja Liivi lahel hakkas riik teisipäevast jääd murdma
31.12.2016 Meremeeste registri teavitus
30.12.2016 Aastavahetuse eel tuletame meelde: punase signaalraketi kasutamine ilutulestikuks on keelatud
27.12.2016 Otsime täiendust meie meresõiduohutusteenistuse meeskonda
22.12.2016 Teeninduse lahtiolekuaeg aastavahetuse eel
08.12.2016 Laevade Eesti lipu alla toomiseks on plaan laevade register siduda e-residentsusega

Arhiiv
Veeteede Ameti visioon
Meie põhiväärtused

• Me oleme kompetentsed ja usaldusväärsed
• Me oleme tõhusad ja innovatiivsed
• Me oleme meeskondlikud ja hoolivad
• Me ei tee kompromisse kvaliteedi arvelt

Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee