Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

  

NUTIMERI
(testversioon)

Maa- ja merekaardi rakendus




 
 

Baltice.org

 


            Veeteede Amet omab
sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi
  



1. mail jõuab Sõru-Triigi liinile uhiuus parvlaev Soela

28.04.2017

Saaremaal Nasval asuvas Baltic Workboatsi (BWB) laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile nii nagu planeeritud - 1. mail. Sama päeva varahommikul kell 7.45 toimub ka Hiiumaal Sõru sadamas parvlaeva pidulik teenistusselähetamine ja ristimine. Laeva ristiema on Milvi Vanatoa, Hiiumaal Sõrul asuva muuseumi rajaja ja rannarahva ning mereajaloo talletaja. Esimesele reisile väljub laev reisigraafiku järgi Sõrult Triigi sadama suunas kell 8.15. Kella 9-9.15 vahel jõuab laev Triigile, kus teda tulevad tervitama saarlased. Tagasi Sõru suunas väljub laev Triigist kell 9.30.

Selle parvlaeva puhul oli riik tellijana ja BWB laeva ehitajana planeeritust nii valmistamisel, katsetamisel kui üleandmisel graafikust isegi ees. Lepingu järgi tuli BWB-l Soela Veeteede Ametile kui riigi esindajale üle anda 26. aprillil, seda tehti aga juba 19. aprillil.

Võrreldes praegu Sõru-Triigi liinil kurseeriva laevaga mahutab uus laev ligikaudu sama palju sõidukeid ja reisijaid, samas pole laeva vaja sadamas ümber pöörata ehk reisi aeg on selle võrra lühem. Samuti on uue laeva manööverdusvõime ja merekindlus oluliselt paremad. Soela operaatorfirmaks on AS Kihnu Veeteed.

Parvlaeva pardale mahub kuni 200 inimest ja kuni 22 sõiduautot või kaks veoautot. Nime sai laev Hiiu ja Saare maavalitsuse korraldatud konkursi tulemusena, kus omavahel lepiti kokku, et laev hakkab kandma saari ühendava väina nime. Laev on 45 meetrit pikk, 12 meetrit lai, süvist on tal 2,7 meetrit ja ta arendab täislastis kiirust 12 sõlme, laeva pardal töötab korraga kuueliikmeline meeskond.

Soela ehitust rahastati 85 protsendi ulatuses perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses riigieelarvest. Laev maksis 9,4 miljonit eurot. Tegu on viimase laevaga kuuest, mille riik otse tellis väikesaartega ühenduse pidamise projekti raames. Varem on sama projekti raames BWB-s valminud Abrukaga ühendust pidav parvlaev Abro ja Ruhnu liini teenindav parvlaev Runö, Kihnu, Manija ja mandri vahet sõitev Kihnu Virve ning Vormsi ja mandri vahet sõitev Ormsö. Lisaks ehitas Reval Shipbuilding sama projekti raames Prangli ja mandri vahet sõitva parvlaeva Wrangö.

Info: Priit Põiklik, kommunikatsioonijuht, tel 505 5222.
 

Uus navigatsioonihoiatuste rakendus lihtsustab veeliikleja ohutuse tagamist

03.04.2017

Veeteede Ametil on valminud uus navigatsioonihoiatuste rakendus, mis on veebikaardi põhine ning annab veeliiklejatele operatiivse ülevaate kehtivatest navigatsioonihoiatustest Eesti vetes nii nende iseloomu kui ka asukoha järgi.

Rakenduses koostatud hoiatused edastatakse avaldamisel automaatselt Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS), kelle vahendusel jõuavad navigatsioonihoiatused Tallinna Raadio mereraadioside VHF-kanalitel perioodiliselt veeliiklejani. Samuti saadab rakendus navigatsioonihoiatused, mis puudutavad rahvusvahelist laevaliiklust, automaatselt Rootsi Mereadministratsioonile, kes haldab infot Läänemere ühtses navigatsioonihoiatuste süsteemis NAVTEX.

Uue navigatsioonihoiatuste rakenduse eelis on selles, et info kehtivate navigatsioonihoiatuste asukohtade kohta on ülevaatlik ja ühe pilguga hoomatav. Veeliikleja saab ülevaate, millised hoiatused on hetkel laevale lähemad või võivad eelseisva reisi jooksul laeva teekonna läheduses ette tulla. Navigatsioonihoiatused on nii kaardil kui hoiatuste nimekirjas klikitavad ning avanevad seejärel, andes kasutajale täpse hoiatuse sisu. Uus süsteem aitab veeliiklejaid, kes teevad küll info kogumisel süsteemselt ja järjepidevalt tööd ja on raadioteateid vastu võttes tähelepanelikud, kuid võivad jääda ajahätta info kaustadesse või navigatsioonikaartidele kandmisel. Rakendus kuvab ainult kehtivaid hoiatusi ning aitab võimalikke infolünkasid vähendada.

Loodame, et navigatsioonihoiatuste rakendus leiab algaval hooajal laia kasutust ka väikelaevajuhtide seas, kes saavad end kehtivate hoiatustega kurssi viia enne merele minekut.

Navigatsioonihoiatuste rakendus on kättesaadav aadressilt http://gis.vta.ee/navhoiatused/. Navigatsioonihoiatused avaldatakse nii eesti kui inglise keeles. Hoiatuse keel on rakenduses valitav. Rakendus vajab töötamiseks andmesideühendust ehk internetti ning on kasutatav kõikides operatsioonisüsteemides ning nutiseadmetes.

Navigatsioonihoiatuste rakenduse taustakaardiks on võimalik lisaks vaikimisi hallile kaarditaustale valida Veeteede Ameti ametlikud elektroonilised navigatsioonikaardid, mis annavad hoiatuse asukohast ning sellega seonduvatest navigatsioonitingimustest täpsemat informatsiooni. Kaardivaate valik toimub rakenduse paremal ülanurgas olevast väiksest kaardiaknast.

Jäämurdehooaeg on selleks hooajaks lõppenud

29.03.2017

Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga lõpetati tänavused jäämurdetööd Pärnu lahel reede, 31. märtsi südaööst alates. Selle korraldusega tunnistati kehtetuks ka Pärnu sadamasse sisenevatele ja sealt väljuvatele jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele ette nähtud jääklassi ja peamasina vähima võimsuse nõuded. Pärnu lahele oli käesolevaks nädalaks jäänud veel ajujääd, mis on suures osas vettinud ning ei sega enam laevaliiklust. Jäämurdja EVA-316 kapteni hinnangul oli juba esmaspäeval, 27. märtsil kogu jäämassiiv Pärnu lahel muutunud tumehalliks, mis ongi märk sellest, et lähipäevil on oodata vettinud jää uppumist. Kuigi veel läinud nädalavahetusel vajasid Pärnusse suunduvad ja sealt väljuvad laevad jäämurdja abi, on olukord nüüdseks selline, et laevad pääsevad ajujääst iseseisvalt läbi.

Jäämurdja EVA-316 on alates 10. jaanuarist kuni jäämurde lõpuni teenindanud laevu 251 korda ja laevade arv, mida teenindati on 130. Laevakütust on EVA-316 jäämurde algusest kuni lõpuni kulutanud 399 000 liitrit.

Jaanuaris teenindas EVA-316 laevu 81 korda (44 individuaallaeva) ja selleks kulus kütust 120 000 liitrit, veebruaris teenindati laevu 92 korda (46 individuaallaeva) ja kütust läks 176 000 liitrit, märtsis teenindati laevu 78 korda (41 individuaallaeva) ning kütust kulutati 102 000 liitrit.

Soome lahel jagus sel hooajal jäämurdmist vaid mõneks päevaks, kui 21.-23. veebruarini ja siis veel 6.-7. märtsini aitas TS Shippingule kuuluv ja riigi poolt prahitud jäämurdja Botnica laevu Sillamäe sadamasse ja sealt välja kokku 10 korda, seejuures abistati 9 laeva. Lisaks juhendas Botnica laevu jääväljadest läbi ka raadio teel.

Seega teenindati riigi käsutuses olevate jäämurdjate Botnica ja EVA-316 poolt lõppenud jäämurdehooajal kokku laevu 261 korda (139 individuaallaeva).

Kokkuvõtte jäämurdetööde kuludest Soome lahel, mis on seotud Botnica kütuse jm kuludega, edastame avalikkusele 20. aprillil, kui jäämurdja prahileping selleks hooajaks lõpeb.

Jää murdmist jagub Pärnu lahele veel vaid loetud päevadeks

20.03.2017

Esmaspäeval kell 12.29 algas kevad ja see tähendab, et ka jäämurdehooaeg jõuab selleks aastaks lõpusirgele. Jääolukord Pärnu lahel on esmaspäevase seisuga selline, et jääpiir Pärnu sadama muulidest edela suunas on ca 8 meremiili. Jääväljad on muutunud väga liikuvaks ja möödnud nädalavahetusel liikusid laevad seal piirkonnas juba iseseisvalt, ilma jäämurdja abita. Jää paksus on varieeruv, 10 cm kuni 30 cm ja jää on osaliselt rüsistunud. Veeteede Ameti jäämurdja EVA-316 jälgib laevade liikumist radariga ja vajadusel juhendab neid raadio teel.

EVA-316 on jäämurdeteenust Pärnu sadamasse sisenevatele ja väljuvatele laevadele pakkunud 10. jaanuarist alates. Selle aja jooksul on laevu teenindatud 233 korda. Laevakütust on selleks kulutatud 372 000 liitrit.

Veeteede Ameti jäämurde koordinaatori Martin Kaarjärve sõnul võib jää murdmise Pärnu lahel lõpetada suure tõenäosusega sellel nädalal või järgmise nädala algul. "Lähen kolmapäeval, 22. märtsil Pärnusse olukorraga tutvuma ning siis saab otsustada kas ja millal saab jäämurde lõpetada," ütles Martin Kaarjärv.

Soome lahel on selleks hooajaks jää murdmine juba lõpetatud. Jäämurdja Botnica seisab Paljassaare sadamas ja jäämurdja Tarmo on Hundipea sadamas. Botnica oligi sel jäämurdehooajal ainus laev, kes Soome lahel jääd murdis, teenindades Sillamäe sadama piirkonnas laevu 10 korda.

Otsime oma meeskonda vahitüürimeest

20.03.2017

Otsime vahitüürimeest poilaevale EVA-318, mille kodusadam on Tallinnas asuv Hundipea sadam. Pakume kaasaegset, arengule suunatud töökeskkonda, ametialast täienduskoolitust, mitmeid sportimisvõimalusi. Põhitöötasule lisandub merepäevatasu iga merel töötatud päeva eest. Lisainfot saab küsida laevastiku osakonna juhatajalt Andres Kreegilt telefonil 5043 861. CV koos sooviavaldusega on oodatud Veeteede Ameti personaliosakonda meiliaadressil: personal@vta.ee. Põhjalikku konkursikuulutust lugege tööpakkumiste rubriigist.

16.03.2017 Veeteede Ameti esindajatelt saab Meremessil 2017 olulist infot
15.03.2017 Veeteede Amet otsib IT-analüütikut/projektijuhti EMDEt arendama
10.03.2017 Veeteede Ameti Teataja 2017. aasta esimene number ilmunud
09.03.2017 Vormsi jääteed sel talvel ei tule
07.03.2017 Botnica aitas Soome lahel kaks laeva jääst läbi
03.03.2017 Parvlaev Soela on Nasval peaaegu valmis
02.03.2017 Sõru-Triigi parvlaevaliini hakkab alates 1. maist teenindama AS Kihnu Veeteed

Arhiiv
Veeteede Ameti visioon
Meie põhiväärtused

• Me oleme kompetentsed ja usaldusväärsed
• Me oleme tõhusad ja innovatiivsed
• Me oleme meeskondlikud ja hoolivad
• Me ei tee kompromisse kvaliteedi arvelt

Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee