Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing Dokumendiregister Teabenõue Riigilõivud Täitmata ametikohad
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

  

NUTIMERI
(testversioon)

Maa- ja merekaardi rakendus




 
 

Baltice.org

 


            Veeteede Amet omab
sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi
  



Laevaliiklus jääteede rajamiseks mõeldud merealadel on taastatud

09.02.2016

Veeteede Amet otsustas taastada laevaliikluse nendel merealadel, kuhu olid planeeritud talvised jääteed. See tähendab, et jääteid saarte ja mandri vahele sel talvel ei tule, sest jääolud seda ei võimalda. Kui jaanuaris valitsesid tugevad miinuskraadid, peatati laevaliiklus Maanteeameti taotluse alusel, sest ilmaprognoos lubas oletada, et jääteid hakatakse rajama.

Laevaliiklus taastatakse Veeteede Ameti otsusel Väinameres Virtsu–Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla–Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru–Triigi laevateest ida poole jääval merealal. Samuti taastatakse laevaliiklus Haapsalust läänes asuva Pinukse nuki ja Vormsi kagurannikul oleva Obholmenit ühendava joone ning Rohuküla-Sviby laevatee vahelisel merealal ja ka Kihnu väinas Munalaiu–Kihnu laevateest lääne poole jääval merealal.

Laevaliikluse taastamise otsuse aluseks Veeteede Ametile oli Maanteeameti sellekohane teade. Veeteede Amet tegi otsuse tuginedes meresõiduohutuse seaduse § 45 lõikele 5.

Ilmus 2015. aastat kokkuvõttev Veeteede Ameti Teataja

08.02.2016

Seekordses Veeteede Ameti Teatajas, järjekorranumbriga 102, kirjutab peadirektor Rene Arikas, et meresõit Eestis on märkimisväärselt ohutu. "Eelmisel aastal oli kaheksa registreeritud mereohutuse intsidendi puhul tegemist juhtumitega, milles ei saanud kannatada ükski inimene. Samas tehti Eesti lippu kandvatele laevadele mullu kokku 492 ettekirjutust. Enim puudusi esines navigatsiooni ja päästevarustuse valdkonnas. See näitab, et meil on teha veel tohutu töö, et luua veeteel liiklejale selge arusaam, et õnnetuste kõige kindlamaks ärahoidmiseks on vaja neid ikkagi ennetada ja kõiki reegleid järgida," ütleb Arikas juhtkirjas.

Seekordses numbris leiab usutluse Nele Saviga, kes on juba teine kõrgelt kvalifitseeritud kartograaf Veeteede Ametis. Sõna võtab ka merekultuuriaasta eestvedaja, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Kuna ilmunud teataja näol on tegemist 2015. aasta viimase ja ühtlasi aastast ülevaadet andva numbriga, leiab lehest kokkuvõtte laevakontrolli, õnnestuste uurimise, sadamate järelevalve, meremeeste diplomeerimise, meremõõdistamise ja kartograafia töömailt. Teatajast ei puudu ka ülevaade muudatustest õigusaktides, kokkuvõtted viimase paari kuu olulisematest uudistest, viited saabunud IMO ringkirjadest ning Eesti laevaregistrite ülevaade.

Loe ja trüki teataja välja pdf formaadis siit: Veeteede Ameti Teataja nr 4/4 (102) 2015

või loe digitaalselt lehitsemisplatvormilt ISSUU siit: Veeteede Ameti Teataja nr 4/4 (102) 2015

Eesti vetes uppus inimtühi Vene puksiirlaev

08.02.2016

Laupäeva, 6. veebruari õhtul kell 19.38 võttis Politsei- ja Piirivalveameti Tallinna merevalvekeskus vastu häire automaatselt avariipoilt ning mõni aeg hiljem ka Venemaa puksiirilt „Zubr“, mille meeskonna sõnul kaotasid nad Eesti territoriaalvetes nende slepis olnud inimtühja ja lastita puksiirlaeva „Vega“. Puksiir „Zubr“ teatas merevalvekeskusele, et nad vedasid remondist tulnud puksiirlaeva „Vegat“, mille pardal ei olnud inimesi ega kütust, kuid kaotasid laeva umbes 10 meremiili Kõpu poolsaarest edelas, kui suundusid Tagalahte tormivarju. „Zubr“ otsis „Vegat“ ligi tunni, misjärel suundus tagasi Kroonlinna. Sündmuskohale saadetud piirivalvelaev L-101 „Kindral Kurvits“ ei leidnud „Vegat“ ning lahkus piirkonnast umbes kella 1 ajal öösel.

Otsingutega jätkati järgmise päeva hommikul kell 7 ning paar tundi hiljem leiti häireteadet edastanud poi. Kadunud puksiiri otsinguid jätkasid avariipoi ja laeva viimase teadaoleva asukoha piirkonnas „Kindral Kurvits“ ja piirivalvekopter, mis katkestas otsingud halva nähtavuse tõttu. „Kindral Kurvits“ jätkas otsinguid tänase päeva esimesel poolel, kuid „Vegat“ ei leitud.

PPA merevalvekeskuse vanema Ivar Treffneri sõnul hakatakse laeva otsima vee alt, milleks kaasatakse tõenäoliselt Veeteede Ameti hüdrograafialaev „Jakob Prei“. „Oleme üsna kindlad, et puksiirlaev „Vega“ uppus ning tema tõenäoline uppumiskoht on meil teada. Kuna juhtumi täpsed asjaolud on väljaselgitamisel, ei tea me täpselt, mis põhjustel „Zubr“ kaotas puksiiritava laeva, kuid igal juhul on tegemist õnneliku õnnetusega, mis ei kujutanud ohtu inimestele ega keskkonnale,“ ütles Treffner.

Puksiirlaeva uppumiskoht ei ole veel väga täpselt teada. Avariipoi leidmiskoht oli 10,5 miili Kõpu poolsaarest edelas, kus meri on 40-50 meetrit sügav. Peamistest laevateedest jääb see koht eemale. Samas ei ole lõplikult selge, mis laevaga juhtus. Kui ta on uppunud ja lebab merepõhjas, siis laevaliiklusele ta ohtu ei kujuta. Igal juhul palume kõikidelt veeliiklejatelt ettevaatlust ja tähelepanu, et tagada meresõiduohutus.

Vastavalt meresõiduohutuse seadusele kvalifitseerub laevahukk väga raske laevaõnnetuse alla ning selle ohutusjuurdluse korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla kuuluv Ohutusjuurdluse Keskus.

Fotol piirivalvelaeva "Kindral Kurvits" poolt leitud avariipoi.

Saaremaa ja Hiiumaa vahel sõitma hakkav parvlaev Soela sai Riias kiilu

04.02.2016

Reedel, 5. veebruaril toimus Riias Sõru-Triigi liinil sõitma hakkavale parvlaevale Soela kiilupaneku tseremoonia. Riias kinnitasid Saare maavanem Kaido Kaasik, Hiiu maavanem Riho Rahuoja, Veeteede Ameti projektijuht Kunnar Nilp ja laeva ehitaja ASi Baltic Workboats juhatuse liige Jüri Taal kiilupanekut meenutama jääva mälestustahvli laeva kütusetanki ruumi seina külge.

Uue parvlaeva teraskere valmistati Riias. Veebruari lõpus lastakse alus juba vette ja märtsi alguses pukseeritakse ta Saaremaale, Nasval asuvasse laevatehasesse, kus paigaldatakse laevale alumiiniumist pealisehitis ning kus ta lõplikult varustatakse ja seadistatakse.

Veeteede Amet ja Saaremaa laevaehitaja AS Baltic Workboats sõlmisid veebruaris 2015. aastal lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis hakkab teenindama hiidlasi ja saarlasi vastastikuse mereühenduse pidamiseks. Lepingu järgi valmib parvlaev 2017. aasta aprillis ja läheb kokku maksma 9,4 miljonit eurot. Laeva ehitust rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses riigieelarvest. Laevale on nimi pandud konkursi tulemusena, mille korraldasid Hiiu ja Saare maavalitsused, kus omavahel sõbralikult kokku lepiti, et laev hakkab kandma saari eraldava väina nime.

Soela sõsarlaevadeks on Kihnu Virve ja Ormsö, mis on ehitatud sama riigihanke raames samas laevatehases. Riigihanke laevade ehitamiseks kuulutas Veeteede Amet välja juba 2012. aastal, kui riik tellis parvlaeva Vormsi saare ja mandri vahelise liini teenindamiseks. Selle hanke tulemusena valmis parvlaev Ormsö. Hanke tingimustes oli klausel, et riik võib kasutada võimalust teise ja ka kolmanda laeva tellimiseks samalt laevaehitajalt sama maksumusega ning samadel tingimustel. Teise laevana valmiski eelmise aasta sügisel mandri ja Manija ning Kihnu saarega ühendust pidav parvlaev Kihnu Virve. Nüüd on parvlaeva Soela ehitamine klausli kolmas kasutamine.

Sõru-Triigi uus laev ehitatakse A1 jääklassiga, mis tähendab, et ta on võimeline murdma 45 cm paksust silejääd. Aastaringset kasutamist võimaldav laev mahutab 30 sõiduautot või kaks veoautot. Tulevikus on mahutavust võimalik lisateki paigaldamisega suurendada. Laeval on reisimiseks ruumi 200 inimesele. Laev tuleb 45 meetrit pikk, 12 meetrit lai, süvist on tal 2,7 meetrit ja ta arendab täislastis kiirust 12 sõlme, laeva pardal töötab korraga kuueliikmeline meeskond.

Fotode valikuga saate tutvuda meie Facebooki lehel www.facebook.com/veeteedeamet

Taustainfoks: Kui majale pannakse nurgakivi, siis laeva ehitamisel on kiilupanek samasuguse tähendusega traditsiooniline üritus. Muistsete laevaehitajate komme panna puulaevale emapuu ja see sisse õnnistada on tänapäeval metallkerega laevade puhul muutunud kiilupaneku tseremooniaks. Emapuu mahapanek oli oluline sündmus, mida eraldi tähistati, sest usuti, et see laevale edasisel seilamisel õnne toob.

03.02.2016 Laevaheitmete ja lastijäätmete aruande peavad sadamad nüüdsest esitama vaid keskkonnaametile
02.02.2016 Täpsustati sisevetel liiklemise korda, mis aitab tõsta veeliiklusohutust
01.02.2016 Soojemaks muutunud ilm on muutnud ka jääolusid
28.01.2016 Kübassaare tuletorn Saaremaal on täielikult renoveeritud
26.01.2016 Sadamaregistri rakendustes näeb nüüdsest ka navigatsioonimärke
25.01.2016 Pärnu lahel jätkub jää murdmine, Soome laht Eesti poolel laevaliikluseks endiselt jäävaba
12.01.2016 Pärnu sadamas tutvustati jäämurdetööde korda ja käiku
11.01.2016 Tallinnas toimub rahvusvahelise laevakontrolli organisatsiooni Paris MoU nõukogu 117. istung
11.01.2016 Jääteede rajamiseks peatatakse laevaliiklus 15. jaanuarist

Arhiiv

Jäämurdetööd Eesti vetes

Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee

Ajakirjanikele

Ajakirjanikel palume pöörduda kommunikatsioonijuhi e-posti aadressil teave @ vta.ee või

telefonidel 620 5525 või 505 5222