Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

 

Maa- ja merekaardi rakendus

Baltice.org

 



4. oktoobril toimub Tallinnas Euroopa mereadministratsioonide juhtide kohtumine

03.10.2017

Veeteede Amet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Euroopa Komisjoniga korraldavad kolmapäeval, 4. oktoobril Tallinnas EL liikmesriikide merendusdirektorite kohtumise. Tavapäraselt Brüsselis toimuv koosolek leiab aset igal poolaastal ning sellel arutatakse meretranspordi arengute, ohutuse ja keskkonnakaitsega seonduvaid teemasid.

Eesti tegi ettepaneku korraldada EL eesistumise ajal kohtumine Tallinnas, et tutvustada Euroopa mereadministratsioonide juhtidele Eesti merendusvaldkonna prioriteete ja arenguid. Eesti valitsus on võtnud vastu põhimõttelised otsused, et soodustada laevade Eesti lipu alla toomist. Samuti tutvustatakse kohtumisel Eestis plaanitavaid kaasaegsetel digilahendustel põhinevaid infosüsteeme, mida on mugav ja lihtne kasutada ning mis toimiksid paberivabalt ning oleks kättesaadavad kõikjal maailmas. Näiteks e-laevaregistri teenus, mis võimaldab registreerida e-residentidel laevu distantsilt, selleks ei peaks laevaomanik Eestisse tulema ega omama siin füüsilist esindajat. Kogu laevade järelevalve ja ka tunnistuste väljastamine peab tulevikus käima väga operatiivselt. Sestap ongi eesmärgiks minna järk-järgult üle ka elektroonilistele laeva- ja meeskonnatunnistustele.

Üritusel tutvustatakse ka Eesti plaani juurutada laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnažimaksu, mis on erandlik Eesti maksusüsteemis. Sellega soovitakse samuti muuta Eesti lipuriigina atraktiivseks laevaomanikele, et soodustada meie majanduse arengut ning Eesti lipu alla tulevate laevade kaudu kasvatada ka seda teenindavat kaldasektorit.

Lisaks tavapärastele päevakorralistele teemadele pööratakse Eesti soovil kohtumisel tähelepanu ka autonoomsete ja mehitamata laevade teemale. Veeteede Amet on moodustanud töögrupi, mille ülesandeks on koordineerida erasektori ja avaliku sektori tegevusi ning rahvusvahelist koostööd ning teha ettepanekuid seadusandluse kohandamiseks, võimaldamaks autonoomsete ja mehitamata laevade kasutuselevõttu. Eesti merendussektor on näidanud üles huvi autonoomsete ja mehitamata laevade arendamise vastu ning seadus võimaldab juba täna kehtestada eripiirkondi ja -tingimusi selliste laevade katsetamiseks.

Kohtumisel osalevad lisaks ELi liikmesriikide mereadministratsioonide juhtidele ka Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ning Norra ja Islandi meresõiduohutuse valdkonnaga tegelevad kolleegid. Eestit esindab kohtumisel ja peab ettekande Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas.

Merendusdirektorite kohtumine algab kolmapäeva, 4. oktoobri varahommikul kell 8.30 Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses.

Veeteede Ameti Teataja kolmas number sel aastal ilmunud

13.09.2017

Veeteede Ameti Teataja seekordses numbris 108 (algab ajakirja Meremees 31. leheküljel) on käsitletud põhjalikult muutust Eesti kõrgussüsteemis ehk üleminekut Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile. Sellest kirjutavad VA hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Väling ja vanemkartograaf Nele Savi.

Ka Eestis on aktiivselt tegeldud mehitamata laevade temaatikaga, sellest kirjutab ajakirjas VA laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Piel.

Valitsuse põhimõttelistest otsustest laevandussektori arendamiseks ja kõigi tingimuste loomiseks, et laevandusettevõtted saaksid soodsalt oma alused Eesti lipu alla tuua, kirjutab VA arendusjuht Eero Naaber.

Seekord on merekeele rubriigis juttu õlist ja naftast, kirjutajaks lugejatele juba tuttav merekeele nõukoja liige Enn Oja.

Loomulikult on oma kindlal kohal IMO ringkirjade loend ja trükime ära ühe selgituse, mis valmis koostöös Siseministeeriumiga, milles on täpsustatud seda, kas kolmandatest riikidest pärit meremehed, kui nad töötavad Eesti lippu kandval laeval, peavad omama Eesti elamisluba või viisat.

"Väljaande esikaanefoto, mis on tehtud tänavu suvel Tallinna merepäevadel Lennusadamas seisnud jäämurdja „Tarmo“ pardalt ja kuhu on pildilõksu püütud neli erinevat alust, annab märku, et Eestis on meresõiduks ruumi ja avarust kõigile. Nii harrastajatele kui professionaalidele. Peame kõik üheskoos mõtlema, kuidas oleks väikelaevnikel Eesti vetes ohutu ja turvaline, aga üha rohkem peaks kogu ühiskond mõtlema kaasa ka sellele, kuidas Eesti majandus- ja maksukeskkond muuta atraktiivseks ja sõbralikuks, et merendusvaldkonna potentsiaali meie rahvamajanduse ergutamiseks ja rahva üldise rikkuse kasvatamiseks paremini ära kasutada. Meie jõukusele annaks panuse mitte ainult see, kui rohkem laevu Eesti lipu alla tuuakse ja kui Eesti meremehed ikka ka kodumaiste laevade peal töötaksid, vaid olulisel määral hoopis see, kas laevandusega seotud ettevõtlust ja sellega koos ka uusi töökohti kaldal luuakse. Ehk mida rohkem on tööd ja leiba inimestel, kes laevandussektorit hoopis maa peal teenindavad, seda paremini kasutame ju ära meie mereriigi potentsiaali kaldal," öeldakse ajakirja värske numbri juhtkirjas.

Esikaanefoto autor ja ajakirja toimetaja on Priit Põiklik. Keeletoimataja on Malle Hunt.

Palju vajalikku ja huvitavat lugemist! Veeteede Ameti Teataja ilmub 2017. aastal ajakirja Meremees kaante vahel.

Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmine on riigi prioriteet

06.09.2017

Valitsuskabineti sellesuvised põhimõttelised otsused, mis allkirjastati 23. augustil, püüdsid mitu kärbest ühe hoobiga. Eesti merenduse arendamiseks on tehtud valikuid, mille ellurakendamiseks nüüd alles tohutu töö käima läheb. Selge on aga see, et kõigile eeldustele, mis Eesti merenduse ja laevandussektori arengule hoo sisse puhuks, anti roheline tuli.

FOTO: Punkrilaev „Skorpion“ on üks vähestest suurtest merelaevadest, mis Eesti lipu all sõidab. Laev on ehitatud 1970. aastal Norras, on varem kandnud nime „Sirius“ ja tema kogumahutavus ehk GT on 1660. Laev kuulub Eestis registreeritud osaühingule Skorp-Shipping. Meie eesmärk on, et 10 aasta pärast oleks Eesti lipu all 300 suurt kaubalaeva. Foto: PRIIT PÕIKLIK

 

Esiteks otsustati, et meie seni ühetaolises maksusüsteemis võib teha laevandussektorile ja meremeestele erandi. Valitsus jõudis murrangulisele seisukohale esiteks selles, et maksubaasiks, ehk selleks, millelt maksu arvutatakse, võiks olla 750 eurot. Valik tuleb veel teha, kas 750 eurolt arvestada tulumaksu tavapäraselt 20 protsenti või 11,6 protsenti, ehk siis see, mis on kohaliku omavalitsuse maksumäär. Kuigi paljudes teistes, sealhulgas Euroopa riikides, on riigi residendi tulumaksumäär null protsenti, oleks panustamine kohaliku omavalitsuse eelarvesse vajalik. Omavalitsus pakub ikkagi esmatasandi teenuseid, mida meremees või tema pere kodus olles tarbib.

Ka tööjõumaksude suhtes soovib riik kehtestada erandi. Sotsiaalmaksu arvestataks samuti 750 euro kui maksubaasi lae pealt. Ülejäänud on maksuvaba, mis peaks olema tööandjale atraktiivne. Sotsiaalmaksu puhul jäi pinnale ettepanek, et tööandja maksab töötaja eest edasi ainult pensionikindlustust tänase kehtiva määra järgi, mis on 20 protsenti. Samuti maksab tööandja 4 protsenti ning töövõtja ise 2 protsenti teise pensionisambasse. Tööandja ei maksa ravikindlustust, mis on 13 protsenti, vaid meremehel tekib võimalus osta riiklik ravikindlustus endale ise.

Teiseks otsustati, et laevandusettevõtetele hakatakse juurutama ettevõtte tulumaksu alternatiivina tonnažimaksu. See oleks siis Eesti maksusüsteemis erandlik, kuid tavapärane mujal Euroopas. Laevandusettevõte saaks seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu. Tonnaažimaksu makstaks laeva kogumahutavuse ühiku pealt. Selle määr vajab veel eraldi otsustust.

Kolmandaks otsustati, et luuakse kaasaegsed digilahendustel põhinevad infosüsteemid, mida oleks mugav ja lihtne kasutada ning mis toimiksid paberivabalt ning oleks kättesaadavad kõikjal maailmas.

Näiteks e-laevaregistri teenus, mis võimaldab registreerida e-residentidel laevu distantsilt, et laeva registreerimiseks ei peaks laevaomanik Eestisse tulema ning nad ei pea omama siin füüsilist esindajat. Kogu laevade järelevalve ja ka tunnistuste väljastamine peab käima väga operatiivselt. Sestap ongi eesmärgiks minna järk-järgult üle ka elektroonilistele laeva- ja meeskonnatunnistustele.

Ja neljandaks on valitsuse otsuste tagamaaks ja põhjuseks see, et Eesti lipu alla tulevate laevade puhul kasvaks seda teenindav kaldasektor. Laevad toovad Eestile raha sisse läbi registritasude, aga see on pigem marginaalne summa võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal kaldasektoril on.

2029. aastal, ehk kümme aastat pärast planeeritavate seadusemuudatuste rakendumist, on prognoosi järgi Eesti lipu all 300 laeva. Otsused on praegu tehtud arvestades suuri kaubalaevu, mis teevad rahvusvahelisi sõite ja on kogumahutavusega 500 või rohkem, samuti reisilaevu suhtes, mille kogumahutavus on üle 500 ning mis sõidavad Euroopa Liidu välistel liinidel.

Eestis on üle kümne tuhande aktiivse meremehe ja praegu sõidavad nad kõik merd. Aga paljud neist tuleks hea meelega kaldale tööle, kui neile siin erialast tööd oleks. Selle asemel, et Eesti meremees sõidaks kaugetel meredel võõraste lippude all ja teeniks võõrastele tööandjatele raha, saaks ta töötada nii Eesti lipu all sõitval laeval kui töötada ka Eesti kaldasektoris. Ja paljud tahaks seda ka teha, et näiteks olla perele lähemal.

Euroopa on asukohana laevandusettevõtetele atraktiivne ja kui ettevõtjal on valida, millisesse riiki oma ettevõttega minna, siis lähtudes sellest, et meil on kvalifitseeritud kõrgharidusega tööjõud olemas ja nüüd võetud plaani siin ka konkurentsivõimelised tingimused ja maksukeskkond luua, võiks Eesti olla küll atraktiivne mereriik.

Lähemat infot saab Veeteede Ameti arendusosakonna juhatajalt Eero Naabrilt, tel 620 5534.

Selgitus meremeeste elamislubade ja viisade nõude puudumise kohta

31.08.2017

Siseministeerium koostöös Veeteede Ametiga on koostanud välismaalastest meremeeste Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötamisega seotud selgituse, millega kinnitatakse, et erandina ei nõua Eesti Vabariigis kehtiv seadus välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks.

Veeteede Ameti peadirektor on allkirjastanud sellekohase RINGKIRJA nii eesti keeles kui inglise keeles.


Loe veel

Ballastvee konventsiooni rakendamine laevadele kogumahutavusega alla 400

23.08.2017

3.-7. juulil 2017 toimunud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Merekeskkonna Kaitse Komitee (MEPC) 71 istungil võeti vastu mõningad mööndused rahvusvahelise laevade ballastvee ja setete kontrolli ning käitlemise konventsiooni (BWM) rakendamise tähtaegade suhtes.

Üks olulisematest mööndustest puudutas olemasolevaid väiksemaid kui 400GT laevu, mis on ehitatud enne 8. septembrit 2017 ja millele ei laiene MARPOL I lisa IOPP olemasolu nõue.

Need laevad peavad paigaldama D-2 standardile vastavad ballastvee puhastussüsteemid pädeva ametiasutuse poolt määratud kuupäevaks, kuid hiljemalt 8. septembriks 2024.

Tulenevalt konventsioonist, peavad need laevad, mis teevad rahvusvahelisi reise, hoolimata ratifitseerimise staatusest, peale BWM konventsiooni jõustumist vastama D-1 standardile. 

 

 

22.08.2017 Veeteede Amet soovib kõigile ohutut suvise navigatsioonihooaja jätku!
21.08.2017 Nädalavahetus tõi mitmete nõuete rikkumisega Emajõel kaasa väärteomenetlused
21.08.2017 Enne vee peale minekut tuleb üle vaadata kehtivad navigatsioonihoiatused
08.08.2017 Veeteede Amet osaleb ka sel aastal Kuressaare merepäevadel
15.07.2017 Tasu eest vabaajareise tegeval väikelaeval peab olema kehtiv ülevaatus
14.07.2017 Veeteede Amet jagab Tallinna merepäevadel navigatsiooniteavet, tutvustab jäämurdjat ja tagab ohutust
09.07.2017 Tagasiside veeliiklejatelt on väga väärtuslik!

Arhiiv
Veeteede Ameti visioon
Meie põhiväärtused

• Me oleme kompetentsed ja usaldusväärsed
• Me oleme tõhusad ja innovatiivsed
• Me oleme meeskondlikud ja hoolivad
• Me ei tee kompromisse kvaliteedi arvelt

Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee