Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

 

 

Maa- ja merekaardi rakendus

Baltice.org

 



Riik alustab neljapäevast Pärnu lahel jää murdmist

17.01.2018

Pärnu lahel on viimaste päevadega tekkinud kaldast 7-8 miili ulatuses jääd ning miinuskraadidega on jää kasv intentsiivne, seetõttu algab seal ka jäämurdehooaeg. Veeteede Ameti jäämurdja EVA-316 sõidab täna kella 16 ajal Tallinnast Hundipea sadamast välja, jõudes u 24 tunni möödudes Pärnusse ja alustab homsest, 18. jaanuarist ka jäämurdeteenuse osutamisega laevadele.

Soome lahel jäämurdetöid praegu teha vaja ei ole, sest meri ei ole jäätunud.

Alates 28. jaanuarist peab Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatele laevadel olema 1C (Lloyd`s Register) või samaväärne teise klassifikatsiooniühingu jääklass ja peamasina võimsus alates 1600 kW. Jäämurdja ei teeninda vedurlaev-pargas koosseise.

Riik korraldab jäämurdeteenust talvisel navigatsiooniperioodil laevadele, mis suunduvad või väljuvad Muuga sadamast, Tallinna ja Kopli lahe sadamatest, Paldiski Põhja- ja Lõunasadamast ning Kunda ja Sillamäe sadamast. Neis sadamais murrab riik jääd kuni sadama akvatooriumini. Pärnu sadamat teenindatakse avamere poolt kuni kohani, mis on määratletud koordinaatidega 58º 21',4 N ja 24º 27',0 E. Sadamate akvatooriumides korraldab jäämurdetöid sadama valdaja ise.

Jäämurdeteenuse tellib abi vajava laeva kapten laevaagendi või reederi kaudu riigilt vähemalt 12 tundi enne planeeritavat väljumist sadamast või hiljemalt 24 tundi enne saabumist määratud kogunemispunkti. Jäämurdeteenuse eest eraldi tasu või maksu laevadele ei ole, küll aga kaetakse riigi jäämurdeteenuse osutamine reederi või laevaagendi poolt makstavast veeteetasust.

Vt ka jäämurdetööde alustamist puudutavat käskkirja.
Jäämurdja EVA-316 asukohta saab vaadata www.marinetraffic.com keskkonnast.

Riik plaanib tänavu Rukki kanali hooldus-süvendustöid

16.01.2018

Seoses olukorraga, kus madala veetaseme korral võib esineda probleeme parvlaevaliiklusega Hiiumaa ja mandri vahel, plaanib riik sel aastal Rohuküla laevateel Rukki kanalis hoodus-süvendustöid.

Navigatsiooniinfos kajastub praegu minimaalne sügavus Rukki kanalis 4,7 meetrit. Kui veetase langeb, võib olla parvlaevadel seal sõitmisel probleeme. Meie andmetel ei annaks traalimistööd kanalis enam tulemusi, mistõttu on otstarbekas seal planeerida hooldus-süvendustöid, mille eesmärk on tagada kanali minimaalne sügavus 5,4 meetrit.

Tööde planeerimiseks on vaja vee erikasutusluba, taotluse selleks on Veeteede Amet juba esitanud Keskkonnaministeeriumile. Lisaks tuleb koostada tööde tingimused ja projekt, kuulutada välja hange jne. Seetõttu saab öelda, et tööd on riigil plaanis 2018. aasta teisel poolel. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on töödeks planeeritud ka vajalik raha.

Viimati tehti Rukki kanalis traalimistöid 2016. aasta oktoobris. See seisnes peamiselt kivide eemaldamises ja kanali põhja tasandamises. Tookordsete tööde tulemusena saavutati Rukki kanali vähim sügavus 5,2 meetrit. Need mõõdistustulemused olid esitatud keskmise veetaseme suhtes.

Vt ka Veeteede Ameti teade 26.10.2016.

13.12.2017

 

1. jaanuaril 2018 läheb Eesti üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile, milleks on Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS). See tähendab, et absoluutset kõrgust ja sügavust hakatakse arvestama EVRS-i lähtenivoost ehk Amsterdami nullist (Normaal Amsterdams Peil ehk NAP).

Läänemere navigatsioonikaartidel ja navigatsiooniteabes on rahvusvaheliselt kokku lepitud kasutada ühtset kaardinulli, mis kattub uue kõrgussüsteemiga ja see kannab nime Baltic Sea Chart Datum 2000 (BSCD2000). Eestis tähistatakse EVRS-i kõrgusi lühendiga EH2000, kus EH on Estonian Heights ja 2000 tähendab maapinna tõusu aastal 2000. Eesti navigeeritavate vete navigatsioonikaardid ning -teatmikud, kus kõrgused on näidatud EH2000 järgi, tähistab Veeteede Amet viitega Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000.

Üleminekul Balti 1977. aasta kõrgussüsteemilt (BK77) Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile lisandub absoluutsetele kõrgusväärtustele sõltuvalt piirkonnast 14-26 sentimeetrit ning rannikulähedastest sügavusväärtustest tuleb samast vahemikust pärinev parand maha arvutada. Alates 1. jaanuarst 2018 koostatavad navigatsioonikaardid valmivad uuele kõrgussüsteemile ümberarvutatud sügavus- ja kõrgusandmetega ning viitavad uuele kaardinullile - BSCD2000. Esmajärjekorras hakatakse uuendama elektroonilisi sildumis- ja sadamakaarte ning nende põhjal valmivad vastavad paberkaardid.

Kõikide navigatsioonikaartide üleviimine uuele kõrgussüsteemile on aeganõudev protsess ja kestab vähemalt 7 aastat. Selle perioodi jooksul on paralleelselt kasutusel kahes kõrgussüsteemis navigatsioonikaardid. Navigeerimisel vähese kiilualuse vabavee korral on väga oluline jälgida, mis on kaardil kasutatud kaardinull ja reaalne veetase antud hetkel.

Loe edasi siit.

Piirirežiimi ala tähistamine kulges lõppenud suvisel navigatsioonihooajal plaanitult

08.12.2017

Kevadel hakkas Veeteede Amet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) uute ujuvmärkidega tähistama Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone piirirežiimi ala Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Narva veehoidlal. Kokku paigaldati sinna 175 toodrit. Siis said piirirežiimi ala märkide asukohad ka elektronkaartidele märgitud.

Piirirežiimi eeskirja järgi võivad alused läheneda piirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Nendest kaugustest on lähtutud ka piirirežiimi ala tähistavate ujuvmärkide kauguse määramisel kontrolljoonest.

Piirirežiimi ala toodrite omavaheliseks vahekauguseks on kuni 1 km, mispuhul peaks normaalse nähtavuse korral ühe märgi juurest olema järgmine märk vabalt näha.

Need 175 toodrit jagunesid veekogude vahel nii: 130 tk Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ja 45 toodrit Narva veehoidlal. Paigaldatud märgid on täiesti uued – need kuuluvad PPA-le ja Veeteede Amet teeb töid ametiabi korras. Toodrid on taglastatud vastavalt ujuvmärgi paigalduskoha sügavusele kettide, ankrute ja kõige muu vajalikuga nii, et tagada nende paigalpüsimine vastavalt paigalduskohale ja ilmastikuoludele. PPA taotletud ametiabi kuludeks 2017. aastal on kokku 53 000 eurot.

Novembrikuus aga võeti osa toodreid piirirežiimi alalt välja, sest tegemist on hooajaliste ujuvmärkidega. Aastaringselt on vees kõik Narva veehoidla toodrid ja 53 toodrit Peipsi järvistus, kõik Piirissaarest lõuna suunas, kokku seega 98 märki. Jääperioodiks võetakse välja aga 77 toodrit – Piirisaarest põhja suunas asuvad märgid kuni Vasknarvani.

Üldse võtab Veeteede Amet oma hallatavatest ujuvmärkidest sisevetel jääperioodiks välja 10 poid ja 190 toodrit. Merel võetakse jääperioodiks välja 57 poid ja 327 toodrit.

Foto: Piirirežiimi tooder Lämmijärvel pärast selle paigaldamist tänavu kevadel. Sinna jääb märk sisse aasta läbi.


Loe veel

06.12.2017 Hiiumaal kaks tuletorni renoveeritud
30.11.2017 Infotund sadamapidajatele
22.11.2017 Otsime oma meeskonda täiendust
03.10.2017 4. oktoobril toimub Tallinnas Euroopa mereadministratsioonide juhtide kohtumine
13.09.2017 Veeteede Ameti Teataja kolmas number sel aastal ilmunud
06.09.2017 Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmine on riigi prioriteet
31.08.2017 Selgitus meremeeste elamislubade ja viisade nõude puudumise kohta

Arhiiv
Veeteede Ameti visioon
Meie põhiväärtused

• Me oleme kompetentsed ja usaldusväärsed
• Me oleme tõhusad ja innovatiivsed
• Me oleme meeskondlikud ja hoolivad
• Me ei tee kompromisse kvaliteedi arvelt

Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee