Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid


 

LOE LÄHEMALT

 

Maa- ja merekaardi rakendus

Baltice.org

 



Piirirežiimi ala tähistamine kulges lõppenud suvisel navigatsioonihooajal plaanitult

08.12.2017

Kevadel hakkas Veeteede Amet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) uute ujuvmärkidega tähistama Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone piirirežiimi ala Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Narva veehoidlal. Kokku paigaldati sinna 175 toodrit. Siis said piirirežiimi ala märkide asukohad ka elektronkaartidele märgitud.

Piirirežiimi eeskirja järgi võivad alused läheneda piirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Nendest kaugustest on lähtutud ka piirirežiimi ala tähistavate ujuvmärkide kauguse määramisel kontrolljoonest.

Piirirežiimi ala toodrite omavaheliseks vahekauguseks on kuni 1 km, mispuhul peaks normaalse nähtavuse korral ühe märgi juurest olema järgmine märk vabalt näha.

Need 175 toodrit jagunesid veekogude vahel nii: 130 tk Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel ja 45 toodrit Narva veehoidlal. Paigaldatud märgid on täiesti uued – need kuuluvad PPA-le ja Veeteede Amet teeb töid ametiabi korras. Toodrid on taglastatud vastavalt ujuvmärgi paigalduskoha sügavusele kettide, ankrute ja kõige muu vajalikuga nii, et tagada nende paigalpüsimine vastavalt paigalduskohale ja ilmastikuoludele. PPA taotletud ametiabi kuludeks 2017. aastal on kokku 53 000 eurot.

Novembrikuus aga võeti osa toodreid piirirežiimi alalt välja, sest tegemist on hooajaliste ujuvmärkidega. Aastaringselt on vees kõik Narva veehoidla toodrid ja 53 toodrit Peipsi järvistus, kõik Piirissaarest lõuna suunas, kokku seega 98 märki. Jääperioodiks võetakse välja aga 77 toodrit – Piirisaarest põhja suunas asuvad märgid kuni Vasknarvani.

Üldse võtab Veeteede Amet oma hallatavatest ujuvmärkidest sisevetel jääperioodiks välja 10 poid ja 190 toodrit. Merel võetakse jääperioodiks välja 57 poid ja 327 toodrit.

Foto: Piirirežiimi tooder Lämmijärvel pärast selle paigaldamist tänavu kevadel. Sinna jääb märk sisse aasta läbi.


Loe veel

Hiiumaal kaks tuletorni renoveeritud

06.12.2017

Hiiumaal jõudsid sügisel lõpule kahe tuletorni renoveerimistööd. Õigemini on tegemist küll ametliku määratluse järgi tulepaakidega. Nii Sõru sihi alumine kui Emmaste sihi alumine tulepaak on ehitatud ehitusinsener Armas Luige plaanide järgi, esimene valmis 1934. ja teine 1935. aastal. Remont läks maksma kokku pisut üle 260 000 euro. Töövõtja oli mõlema objekti puhul GT Corporation SE.

Mõlemad tuletornid renoveeriti täielikult, proovides säilitada algupärast materjalide struktuuri ning ajaloolisi detaile nagu näiteks pronksist reelingunupud, vaskplekist tuulutusavad, aknaraamid jm. Emmaste alumine tulepaak sai ka uue kuusnurkse vundamendi, mis ühtlasi peab kaitsma meremärki rüsijää eest.

Nõukogude ajal oli neid mõlemaid värviga üle võõbatud. Nagu ikka tuletornidel, tuli ka Sõru alumisel välja mälestus II maailmasõjast ehk kuulipildujavalangu jäljed pärast vana värvikihi eemaldamist. Ka kuulide mantlid olid betooni sees alles. GT töömehi tuleb igati kiita, sest nõudliku tellijana lasime hea tulemuse saavutamiseks ja ajaloolise välimuse säilitamiseks mõningaid detaile korduvalt viimistleda.

Foto: Emmaste alumine tulepaak enne remonti, remndi ajal ja pärast tööde lõpetamist.

 

Eelmisel aastal muide rekonstrueeriti mõlema sihi ülemised tornid, seega on Hiiumaa ja Saaremaa vahelise ühenduse seisukohalt nüüd need tööd ühel pool. Sõru ja Emmaste sihti kasutavad enamasti kohalikud kala- ja väikelaevad kitsa Soela kanali läbimisel. Viimane põhjalik remont märkidele tehti 21 aastat tagasi. Emmaste ülemise tulepaagi sõrestiktorni asemele ehitati aga 2016. a üldse uus ja kaasaegne metalltorn, parandamaks märgi nähtavust. Koos märkide rekonstrueerimisega moderniseeriti ka sihtide navigatsioonituled.

Emmaste sihi laternad, mille võimsus oli 18 W ja valgustugevus 9000 cd, asendati uute leedlaternatega võimsusega 3 W ja 12 000 cd ning selle tulemusena vähenes mõlema laterna voolutarbimine 6 korda ja valgustugevus suurenes 3000 cd võrra. Tule iseloomud jäid peale moderniseerimist samaks: sihi alumisel tulepaagil: Q W (sage plinktuli 0,5+0,5=1) ja sihi ülemisel tulepaagil Iso W 4s 2+2=4 (võrdfaasne tuli 2+2=4).

Sõru sihi alumise tulepaagi vana latern, mille tehnilised näitajad olid 6 W ja 2000 cd, asendati uue 2 W ja 2000 cd võimsusega leedlaternaga, seega selle tulemusena vähenes laterna voolutarbimine 3 korda. Tule iseloom jäi samaks: Q W (sage plinktuli 0,5+0,5=1).

Infotund sadama pidajatele

30.11.2017

Veeteede Amet korraldab neljapäeval, 14. detsembril kell 11.00 infotunni sadama pidajatele, et selgitada kõrgussüsteemi uuenemisest tulenevaid muudatusi navigatsiooniteabes ja muudatustest tulenevaid tegevusi sadama pidajatele. Infotund toimub Veeteede Ameti laevaliikluse korraldamise osakonna hoones aadressil Valge 3. Palume sadama pidajatel oma osalemine registreerida veebis SIIN AADRESSIL.

Otsime oma meeskonda täiendust

22.11.2017

Veeteede Amet otsib oma meeskonda laevade järelevalve osakonna vaneminspektorit, meremeeste diplomeerimise osakonna vanemregistriinspektorit, Läänemaa navigatsioonimärgistuse talituse vanemspetsialisti ning toredat ja korrektset sekretär-asjaajajat.

Kõiki neid inimesi on vaja merenduse arendamisel ja ohutuse tõstmisel. Loe konkursikuulutusi kas meie kodulehelt www.vta.ee/toopakkumised või cv.ee keskkonnast.

Veeteede Ameti ülesanne on kõigi tingimuste loomine ohutu veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Amet teeb meremõõdistamisi, koostab navigatsioonikaarte, korraldab laevaliiklust Soome lahel, väljastab meremeestele meresõidutunnistusi, kontrollib laevu ja sadamaid, väljastab merendusega seotud lubasid, juurdleb laevaõnnetusi ja kontrollib väikelaevade ohutusnõuete täitmist.

03.10.2017 4. oktoobril toimub Tallinnas Euroopa mereadministratsioonide juhtide kohtumine
13.09.2017 Veeteede Ameti Teataja kolmas number sel aastal ilmunud
06.09.2017 Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmine on riigi prioriteet
31.08.2017 Selgitus meremeeste elamislubade ja viisade nõude puudumise kohta
23.08.2017 Ballastvee konventsiooni rakendamine laevadele kogumahutavusega alla 400
22.08.2017 Veeteede Amet soovib kõigile ohutut suvise navigatsioonihooaja jätku!
21.08.2017 Nädalavahetus tõi mitmete nõuete rikkumisega Emajõel kaasa väärteomenetlused

Arhiiv
Veeteede Ameti visioon
Meie põhiväärtused

• Me oleme kompetentsed ja usaldusväärsed
• Me oleme tõhusad ja innovatiivsed
• Me oleme meeskondlikud ja hoolivad
• Me ei tee kompromisse kvaliteedi arvelt

Teavitus häiretest

24h häiretelefon 620 5665

Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest, reostusest ja turvaintsidentidest:

häiretelefon: (+372) 620 5665
faks:      (+372) 620 5766
e-postnavinfo [at] vta dot ee

Turvaintsidentidest teavitamine:
maritime dot security [at] vta dot ee