| Rubriigid | Struktuur ja kontaktandmed | Dokumendiotsing | Dokumendiregister | Riigilõivud | Täitmata ametikohad |
|
Rubriigid |
Laevaliikluse ajutine peatamine10.02.2012
Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 16. veebruarist 2012. a kella 00-st laevaliikluse Väinameres Virtsu – Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla – Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru – Triigi laevateest ida poole jääval merealal ning Liivi lahel Munalaid-Kihnu laevatee alal. Lisainfo jääteede rajamise kohta Maanteeametist: avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu tel 611 9391.
Pärnus on jäämurdja abi vajanud juba 13 laeva06.02.2012
Alates tänasest, 6. veebruarist peab kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass 1C Lloyd`s Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ja peamasina võimsus mitte vähem kui 1600 kW. Pärnu ja Liivi lahel teenindab laevu Veeteede Ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316. Alates jäämurdehooaja algusest, s.o 31. jaanuarist on EVA-316 teenindanud 13 laeva. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.12.2003. a määrusele nr 265 „Jäämurdetööde kord“ teenindatakse Pärnu sadamat jäämurdjaga avamere poolt kuni kohani, mis on määratletud koordinaatidega 58º 21',4 N ja 24º 27',0 E, st et vajaduse korral toob jäämurdja laeva jääpiirist kuni nende koordinaatideni. Sadama akvatooriumis peab talvise navigatsiooni tagama sadama valdaja. Veeteede Ameti talvise navigatsiooni talituse juhataja Martin Kaarjärve sõnul on talvise navigatsiooni tagamisel väga oluline jäämurdjate ja sadama vedurlaevade koostöö. „Kui jäämurdja on kaubalaeva toonud sadama akvatooriumini, siis peab sadam saatma talle vastu piisavalt võimsad vedurlaevad, mis suudavad abistada laeva sadama akvatooriumis. See võimaldab jäämurdjal kiiremini suunduda järgmise tellimuse täitmisele,“ lisas Kaarjärv. Pärnu sadamast kuni Sorgu saareni on jää paksus kuni 30 sentimeetrit ning Sorgu saare ja Kihnu vahelisel alal esineb kohati rüsi- ja raskesti läbitavat jääd. Jääpiir on Kihnust 5–10 miili lääne poole ja jää paksus jääpiirist kuni Kihnu saareni ei ületa 10 sentimeetrit. Rüsijää piirkonnas vajavad jäämurdja abi kõik laevad.
Laevaliikluse ajutine peatamine31.01.2012
Seoses kavandatavate riiklike jääteede rajamisega peatab Veeteede Amet Maanteeameti taotluse alusel ajutiselt alates 6. veebruarist 2012. a kella 00-st laevaliikluse Pinukse neeme (58°56,57’N ja 23°25,53’E) ja Obholmenit (Vormsi kagurannikul) (58°58,40’N ja 23°22,30’E) ühendava joone ning Rohuküla-Sviby laevatee vahelisel merealal. Lisainfo jääteede rajamise kohta Maanteeametist: avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu tel 611 9391.
Arhiiv |
Üldnfo Administratsioon Teavitus häiretest Teavitage häiretest navigatsiooni- märkide töös, laevaliiklusele ohtlikest olukordadest või mere- sõiduohutuse alasest õigus- rikkumisest: telefon: (+372) 620 5665 Navigatsiooniinfo
Ajakirjanikele Veeteede Ameti tegevusvaldkonda puudutava info saamiseks palume pöörduda välissuhete ja info osakonda: Malle Lõhmus tel: 620 5528, 524 3803 NB! Info väikelaevnikele!
|
