Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid  »  Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmine on riigi prioriteet


 

LOE LÄHEMALT

 

Maa- ja merekaardi rakendus

Baltice.org

 



Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmine on riigi prioriteet

Valitsuskabineti sellesuvised põhimõttelised otsused, mis allkirjastati 23. augustil, püüdsid mitu kärbest ühe hoobiga. Eesti merenduse arendamiseks on tehtud valikuid, mille ellurakendamiseks nüüd alles tohutu töö käima läheb. Selge on aga see, et kõigile eeldustele, mis Eesti merenduse ja laevandussektori arengule hoo sisse puhuks, anti roheline tuli.

FOTO: Punkrilaev „Skorpion“ on üks vähestest suurtest merelaevadest, mis Eesti lipu all sõidab. Laev on ehitatud 1970. aastal Norras, on varem kandnud nime „Sirius“ ja tema kogumahutavus ehk GT on 1660. Laev kuulub Eestis registreeritud osaühingule Skorp-Shipping. Meie eesmärk on, et 10 aasta pärast oleks Eesti lipu all 300 suurt kaubalaeva. Foto: PRIIT PÕIKLIK

 

Esiteks otsustati, et meie seni ühetaolises maksusüsteemis võib teha laevandussektorile ja meremeestele erandi. Valitsus jõudis murrangulisele seisukohale esiteks selles, et maksubaasiks, ehk selleks, millelt maksu arvutatakse, võiks olla 750 eurot. Valik tuleb veel teha, kas 750 eurolt arvestada tulumaksu tavapäraselt 20 protsenti või 11,6 protsenti, ehk siis see, mis on kohaliku omavalitsuse maksumäär. Kuigi paljudes teistes, sealhulgas Euroopa riikides, on riigi residendi tulumaksumäär null protsenti, oleks panustamine kohaliku omavalitsuse eelarvesse vajalik. Omavalitsus pakub ikkagi esmatasandi teenuseid, mida meremees või tema pere kodus olles tarbib.

Ka tööjõumaksude suhtes soovib riik kehtestada erandi. Sotsiaalmaksu arvestataks samuti 750 euro kui maksubaasi lae pealt. Ülejäänud on maksuvaba, mis peaks olema tööandjale atraktiivne. Sotsiaalmaksu puhul jäi pinnale ettepanek, et tööandja maksab töötaja eest edasi ainult pensionikindlustust tänase kehtiva määra järgi, mis on 20 protsenti. Samuti maksab tööandja 4 protsenti ning töövõtja ise 2 protsenti teise pensionisambasse. Tööandja ei maksa ravikindlustust, mis on 13 protsenti, vaid meremehel tekib võimalus osta riiklik ravikindlustus endale ise.

Teiseks otsustati, et laevandusettevõtetele hakatakse juurutama ettevõtte tulumaksu alternatiivina tonnažimaksu. See oleks siis Eesti maksusüsteemis erandlik, kuid tavapärane mujal Euroopas. Laevandusettevõte saaks seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu. Tonnaažimaksu makstaks laeva kogumahutavuse ühiku pealt. Selle määr vajab veel eraldi otsustust.

Kolmandaks otsustati, et luuakse kaasaegsed digilahendustel põhinevad infosüsteemid, mida oleks mugav ja lihtne kasutada ning mis toimiksid paberivabalt ning oleks kättesaadavad kõikjal maailmas.

Näiteks e-laevaregistri teenus, mis võimaldab registreerida e-residentidel laevu distantsilt, et laeva registreerimiseks ei peaks laevaomanik Eestisse tulema ning nad ei pea omama siin füüsilist esindajat. Kogu laevade järelevalve ja ka tunnistuste väljastamine peab käima väga operatiivselt. Sestap ongi eesmärgiks minna järk-järgult üle ka elektroonilistele laeva- ja meeskonnatunnistustele.

Ja neljandaks on valitsuse otsuste tagamaaks ja põhjuseks see, et Eesti lipu alla tulevate laevade puhul kasvaks seda teenindav kaldasektor. Laevad toovad Eestile raha sisse läbi registritasude, aga see on pigem marginaalne summa võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal kaldasektoril on.

2029. aastal, ehk kümme aastat pärast planeeritavate seadusemuudatuste rakendumist, on prognoosi järgi Eesti lipu all 300 laeva. Otsused on praegu tehtud arvestades suuri kaubalaevu, mis teevad rahvusvahelisi sõite ja on kogumahutavusega 500 või rohkem, samuti reisilaevu suhtes, mille kogumahutavus on üle 500 ning mis sõidavad Euroopa Liidu välistel liinidel.

Eestis on üle kümne tuhande aktiivse meremehe ja praegu sõidavad nad kõik merd. Aga paljud neist tuleks hea meelega kaldale tööle, kui neile siin erialast tööd oleks. Selle asemel, et Eesti meremees sõidaks kaugetel meredel võõraste lippude all ja teeniks võõrastele tööandjatele raha, saaks ta töötada nii Eesti lipu all sõitval laeval kui töötada ka Eesti kaldasektoris. Ja paljud tahaks seda ka teha, et näiteks olla perele lähemal.

Euroopa on asukohana laevandusettevõtetele atraktiivne ja kui ettevõtjal on valida, millisesse riiki oma ettevõttega minna, siis lähtudes sellest, et meil on kvalifitseeritud kõrgharidusega tööjõud olemas ja nüüd võetud plaani siin ka konkurentsivõimelised tingimused ja maksukeskkond luua, võiks Eesti olla küll atraktiivne mereriik.

Lähemat infot saab Veeteede Ameti arendusosakonna juhatajalt Eero Naabrilt, tel 620 5534.