Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid  »  EL struktuuritoetus  »  Euroopa Regionaalarengu Fond


 

LOE LÄHEMALT

 

 

Maa- ja merekaardi rakendus

 

Baltice.org

 



Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse meremeeste sertifitseerimise ja mereõppeasutuste järelevalve osakonna tegevusprotsesside ning infosüsteemi ärianalüüs.

Projekti toetati Euroopa liidu regionaalarengu fondist. Projekti teostamiseks määrati Veeteede Ametile meetme „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ raames toetust 16 830,00 eurot.

Projekti eesmärgiks oli kaardistada klientide, partnerite ja Veeteede Ameti teenistujate ootused teenusprotsessidele ning tuleviku infosüsteemile. Analüüsida meremeestele tunnistuste väljastamise teenusprotsessi optimaalsust ja teenuse kvaliteeti kliendi vaatenurgast, pakkuda välja parim tulevikuvaade, kuidas suurendada efektiivsust ning hoida kokku kulusid ja tõsta teenuse kvaliteeti. Pakkuda välja parim lahendus tuleviku tegevusprotsessideks ning tegevusprotsesside digitaliseerimiseks. Esitada tasuvusanalüüs nii tänase kui ka tuleviku lahenduse osas.

Projekti tulemina esitati analüüsidokument, tulevase infosüsteemi prototüüp, tegevusprotsesside joonised.

 

Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine

Toetuse saaja: Veeteede Amet

ERF abimäär: ~93,5%

Maksimaalsed abikõlblikud kulutused: 26 706 320,75 eurot (kõikide osade kogumaksumus).

ERFist antav abi suurus: 24 969 962,41 eurot.

Toetuse taotluste rahuldamise otsused:

1) MKM 25.08.2010. a käskkiri nr 10-0248 (Ruhnu laev);

2) MKM 18.04.2011. a  käskkiri nr 11-0127 (Kihnu ja Vormsi parvlaevad);

3) MKM 31.10.2011. a käskkiri nr 11-0320 (Prangli parvlaev);

4) MKM 06.01.2012. a käskkiri nr 12-0010 (Abruka parvlaev);

5) Muudetud MKM 05.12.2014. a käskkirjaga nr 14-0399.

Projekti elluviimise aeg: 2010-2012 Ruhnu laev

                                       2011-2015 Kihnu ja Vormsi parvlaevad, Prangli parvlaev   

                                       2012-2013 Abruka parvlaev

Projekti eesmärgid:

1) Osaprojekt “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine (Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks laeva soetamine)”. Laev on nüüdseks käigus.

Projekti käigus katamaraan-tüüpi parvlaeva soetamine ühenduse pidamiseks Ruhnu saarega võimaldab läbi püsiva, stabiilse ja regulaarse laevaühenduse oluliselt parendada saare püsielanike elukvaliteeti, soodustada turismi arengut ja leevendada saare majandusprobleeme. Laevaühendus on oluliseks eelduseks püsiasutuse säilimisel. Samuti kaasneks sellega otseste ja kaudsete töökohtade teke, millel on suur regionaalne mõju. Soetatava parvlaeva navigatsiooniperiood on 7 kuud. Laev mahutab 60 inimest ja 2 sõiduautot. Talveperioodil toimib ühendus väikelennuki abil.

2) Osaprojekt “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine (Kihnu ja Vormsi parvlaevad). Laevad valmivad 2015. aastal. Laevad on nüüdseks käigus.

Projekti tulemusena soetatakse (ehitatakse) kaks parvlaeva, mis võimaldavad luua aastaringse toimiva ühenduse Kihnu ja mandri ning Vormsi ja mandri vahel (Kihnu ja Vormsi saarte elanike vajadusi rahuldava transpordiühenduse loomine). Laevu kasutatakse Eesti rannikumeres lähimereveoks Kihnu ja Vormsi (lisatellimusena 3. laev Sõru – Triigi liinil) liinidel ja need on ette nähtud reisijate, autode ja lasti veoks mahutavusega kaks veoautot (á 45 t), maksimaalse reisijate arvuga 200 inimest.
Jääklassiga (aastaringne navigatsioon) metallkorpusega parvlaevade soetamine (Kihnu, Vormsi) loob saarte elanike vajadusi rahuldava transpordiühenduse, mis võimaldab oluliselt parandada saare elanike elukvaliteeti ja suurendada majandustegevuse mahtu saarel ning soodustab turismi arengut.

 3) Osaprojekt “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine (Abruka parvlaev)”. Laev on nüüdseks käigus.

Projekti tulemusena soetatakse (ehitatakse) monokorpuseline parvlaev (kuni 5cm jääläbivusega, merealumiiniumist), mis võimaldab luua aastaringse toimiva ühenduse Abruka saare ja Saaremaa  (Roomassaare sadam) vahel. Ühendus saarega toimub praegu kahe 12-kohalise aluse abil. Tänane reisiliikluse maht ei võimalda saarele täiendavat külastajate arvu, sageli ei mahu liikuma ka kohalikud. Samuti ei vasta ühenduseks kasutatud vahendid ja ühenduse korraldus kehtestatud regulatsioonidele. Uue laeva soetamise olulisemateks kriteeriumiteks on mõistlikud sõidukulud, reisijate ja väikeveoki/kaubaveo suutlikkus, jääläbivus ning investeeringueelarve mõistlikkus. Projekt võimaldab oluliselt parandada saare elanike elukvaliteeti ja suurendada majandustegevuse mahtu saarel, samuti soodustab turismi arengut.

4) Osaprojekt “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine (Prangli parvlaev)” . Laev on nüüdseks käigus.

Projekti tulemusena soetatakse (ehitatakse) jääklassiga teraskorpusega reisiparvlaev, mis võimaldab luua aastaringse toimiva ühenduse Prangli saare (Kelnase sadam) ja mandri vahel (Leppneeme sadam). Soetatav parvlaev võimaldab reisijate vedu 42-kohalises reisijate salongis ning sisaldab kohta veoautole või järelhaagisega sõiduautole (olulisimateks laeva reisijate arv, reisijate mugavus, kaubaveo võime, jäässõitmise võimekus). Saarel elab alaliselt üle 100 inimese. Senikasutatud laevad ei suuda tagada laevaühendust jäätunud merel. Jääklassiga parvlaeva soetamine ühenduse pidamiseks Prangli saarega on oluliseks eelduseks püsiasutuse säilimiseks saarel ning võimaldaks oluliselt parandada saare püsielanike elukvaliteeti, leevendada läbi püsiva laevaühenduse saare majandusprobleeme ning soodustada turismi arengut. Samuti kaasneb laeva soetamisega otseste ja kaudsete töökohtade teke Prangli saarel ning sellest tulenevalt omab projekt regionaalset mõju.


Hundipea sadama rekonstrueerimine

ERF abi määr: 90,85%

Toetuse summa: 5 144 135,88 eurot

Toetuse taotluse rahuldamise otsus: majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.08.2009. a käskkiri nr 256

Projekti elluviimise aeg: 2009-2013

Projekti eesmärgid:

  • jäämurdjate ja suuremate poilaevade seismiseks ja teenindamiseks vajalike uute nüüdisaegse sildumis- ja tehnovarustusega kaide rajamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine;
  • sadama madalaveeliste kaide kaitsmine põhjasuunalise lainetuse eest;
  • sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine;
  • Paljassaare sissesõidutee süvendus ehk kanal Hundipea sadamani praegusel Paljassaare liitsihil.

Projekti elluviimise tulemusena rekonstrueeriti sildumisliine kogupikkuses 710 m ning süvendati Paljassaare sadama akvatooriumis veesügavuseni 6-10 m.
 

Meresõiduohutuse tõhustamine Eesti veeteedel (mõõdistuslaeva soetamine veeteede hüdrograafiliseks mõõdistamiseks)

Emajõe, Narva jõe ja Peipsi-Lämmijärve veeteede kaasajastamine