Rubriigid Struktuur ja kontaktandmed Dokumendiotsing kuni 2017. aastani Dokumendiregister Riigilõivud Tööpakkumised
 Asud siin  »  Rubriigid  »  Merekeele nõukoda


 

LOE LÄHEMALT

  

NUTIMERI
(testversioon)

Maa- ja merekaardi rakendus




 
 

Baltice.org

 


            Veeteede Amet omab
sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi
  



Mis on merekeele nõukoda?

Ühiskondlikel alustel töötav komisjon loodi Meremuuseumi juures 1973. a. Komisjoni liikmete töö tulemusena ilmus 1996. a "Mereleksikon", mille andis välja Eesti Entsüklopeediakirjastus. 31. maist 2002. a koordineerib komisjoni tööd Veeteede Amet eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelset merendusterminoloogiat. 2008. a detsembris ilmus “Inglise-eesti meresõnaraamat”.

Merekeele nõukoja põhikiri võeti vastu 11.01.2005, nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid.

Koostöö merekeele nõukojaga annab Veeteede Ametile võimaluse paremini kasutada merendusterminoloogia ekspertide teadmisi. Veeteede Ameti ja nõukoja vaheline kontaktisik on keelekonsultant  Malle Hunt.

Merekeele nõukoja välja pakutud terminid on soovitusliku iseloomuga, samuti annab nõu Eesti Keele Instituudi keelenõu infotelefon (631 3731).

Merekeelealase nõu saamiseks võib päringu esitada e-posti aadressil malle.hunt @ vta.ee või telefonil 620 5645.  

Merekeele nõukoja (endise nimega mereterminoloogia komisjon) koosolekud toimuvad Veeteede Ameti ruumides Tallinnas, aadressil Valge 4.

Merekeele nõukoja koosolekutest koostatakse protokoll ehk teokiri, mida saate lugeda siit:  

Teokirjad 2005-2017

Uudissõna teokiri on Merekeele nõukoja enda looming, et asendada võõrapärast sõna protokoll.


Loe veel

 

Kas Saaremaale ja Hiiumaale saab siis ikkagi praami või parvlaevaga?

Esitasime reedel, 8. aprillil Veeteede Ameti Facebooki lehel küsimuse, kuidas nimetatakse neid aluseid, mille koosseisu juuresoleval pildil mööda Thamesi jõge pukseeritakse. Vastusevariante oli päris mitmeid. Anname siinkohal (allpool) nende kõigi definitsiooni koos paljude linkidega teistelegi merendusalastele terminitele.

Õige vastus on, et pildil on PRAAM. 

Miks me seda üldse küsisime? Veeteede Ameti üks ülesanne ja tema juures tegutseva merekeele nõukoja põhiülesanne on seista hea emakeelsete merendusterminite õige kasutamise eest. Viimasel ajal palju vääralt kasutatud sõna "praam" on pannud meid taas mõtlema, kuidas selgitada inimestele,  et autotekiga reisilaevad, mis veavad inimesi ja autosid saartele, ei ole mitte praamid vaid parvlaevad

Meil on hea meel, et me saime selle Facebooki postitusega nii palju tähelepanu (kokku nägi seda postitust pea 12 000 inimest). Usume, et see annab oma panuse, et merendustermineid õigesti kasutada ja "praamid enam saarte vahel regulaarreise ei teeks".

Nüüd aga järgemööda kõikidest meie Facebooki sõprade pakutud variantidest täpsemalt.

Praam (saksa Prahm, hollandi praam, inglise barge) on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega laev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades. On lahtisi (tekita), teki ja suletavate laadluukidega ning vedellastipraame. Platvormpraamid veavad lasti ainult tekil. Kõnekeeles nimetatakse praamiks ka parvlaeva.

Vt ka praam Inglise-eesti meresõnaraamatus

Parvlaev (inglise ferry) on autotekiga reisilaev.

Parvlaev on eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel levinud laevatüüp, aga sageli ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Suurematel parvlaevadel on umbes 2500 reisijakohta ja kui tegu on päevaste reisidega, siis on sama suures laevakeres rohkem autokohti. Parvlaev veab eeskätt reisijate sõiduautosid, aga ka veoautosid, treilereid ja mõned neist võivad peale võtta rongivaguneid.

 

Siin pildil on PARVLAEV "Kihnu Virve".

Pargas on veesõiduk:

1) väike kauba- või kalapüügipurjelaev Mustal ja Aasovi merel.

2) madalate parraste ja kõrgete lastiruumi katvate pealisehitistega puit- või metallkerega jõepraam, mille pikkus on 60-80 meetrit.

Lihter (hollandi lichter - sadamapraam) on pukseeritav praam, millega veetakse kaupu reidil seisvatelt laevadelt randa ja vastupidi. Lihtril võib olla ramp ja oma lastiseade. Eri tüüpi lihtrid on praameritel veetavad praamkonteinerid.

Konvoi (hollandi konvooi), ka saatelaevastik on kaubalaevade või sõjalaevastiku abi-

laevade või nende mõlemate kogum, mis liigub merel sõjalaevade kaitse all. Tuntuimad on Atlandi konvoid 1939-1945.

Vt ka konvoi Inglise-eesti meresõnaraamatus

Pontoon (prantsuse ponton ’lamedapõhjaline laev’) on metallist või raudbetoonist lihtsa kujuga ujuk. Pontoonid annavad ujuvuse ja on aluseks mitmesugustele ujuvseadmetele ja rajatistele: ujuvkraanadele, ujuvdokkidele, ujuvatele puurplatvormidele, ujuvkaidele, pontoonsildadele. Pontoone kasutatakse ka uppunud laevade tõstmiseks. Nüüdisajal ehitatakse suurte ja raskete esemete veoks pukseeritavaid pontoone ja erilisi liitlaevu – pontoon- ehk platvormlaevu.

Vedurlaev ehk pukser (hollandi keeles boegseren), ka puksiir on abilaev teiste laevade ja muude ujuvvahendite ning esemete pukseerimiseks.
Pukserite omapäraks on eriline puksiirseade
, väikese veeväljasurve kohta võimas jõuseade (kuni 7000 kW, veojõud kuni 1,2 MN) ja hea manööverdavus.
Vedurlaevad veavad enda järel 
slepptou otsas, tõukurpukserid tõukavad pukseeritavaid objekte.
Tegutsemispiirkonna järgi eristatakse sadamapuksereid (abistavad laevu sildumisel ja manööverdamisel 
sadamas), reidipuksereid (tegutsevad reidil), merepuksereid (tegutsevad avamerel, autonoomsus 20-40 ööpäeva) ja jõepuksereid (tegutsevad siseveekogudel).
Sellekohaselt varustatud vedurlaevu rakendatakse päästelaevadena
 (päästepukserid). Pukseritel on harilikult tõhus tuletõrjevarustus ja neid saab kasutada tuletõrjelaevadena.
Vedurlaevade käituritena rakendatakse 
sõukruve, tiivikkäitureid ja asimuutkäitureid. Jõepukseritel võivad olla ka veepaiskurid või sõurattad.

Parv on algeline kergest materjalist lame ujuvvahend. Roost ja palkidest kokkuseotud parvi kasutati vee peal liikumiseks juba neoliitikumis. Hiljem veeti parvedel kaupu siseveekogudel. Nüüdisajal kasutatakse parvi peamiselt puitmaterjali edasitoimetamiseks jõgedel (palgiparvetus). Merel pukseeritavad parved on sigarikujulised. Eriehitusega on kollektiivsed päästevahendid – päästeparved. Kastikujulist parve või pontooni viiakse koos sellel asuvate lasti ja reisijatega veekogu (harilikult jõe) kohal asuvast trossist tõmmates ühelt kaldalt teisele. Eestis on taolist parve kasutatud näiteks Kasaril ja Emajõel.

Praamkonteiner on ujuv konteiner (spetsiaalne lihter), mida merel veab praamer oma pardal. Madalaveelistes sadamates, kuhu praamer ei saa siseneda, toimetab praamkonteinerid kaldale või praamerilepukser. Praamkonteinereid pukseeritakse ka siseveeteedel. Praamkonteinerite kasutamine lühendab tunduvalt laeva seisuaega. Praamkonteinerite mõõtmed on standardsed, kuid olenevad neid vedava praameri tüübist.